Enim müüdud albumid läbi aegade

Oled sa kunagi plaadipoes ringi jalutades mõelnud, et ikkagi millised albumid nendest klassikutest on tegelikult läbi aegade kõige müüdumad? Tinglikult võib jagada hitte kaheks: ühed on need, mis on jooksvalt pikemat aega müügihitid, aga pikema aja möödudes on pigem kustuvad tähed, kuid teised on jällegi tõelised aegumatud hitid. Kuidas neil kahel vahet teha? Tuleb lihtsalt sukelduda albumite edetabelite ajalukku ja lükata kokku kõikide aegade müügitulemused, et saada silme ette parem ning täielikum pilt jooksvatest arengutest. Käesolevas blogipostituses teemegi mõnusa ülevaate sellest, millised on enim müüdud albumid maailmas läbi kõigi aegade.

Pink Floyd: The Wall
Kui palju müüdud? 23 miljonit ühikut

Miks nii edukas? Pink Floydilt oli see juba ühteistkümnes stuudioalbum ja bänd oli selleks ajaks garneerinud maailmas suurema populaarsuse, kuna nad tegid tõeliselt head muusikat, mis sütitas isegi sotsiaalseid liikumisi ja ohtralt fänniklubisid. See album tuli välja 30. novembril 1979. aastal, seejuures andis Ameerikas selle välja Columbia Records ja Suurbritannias Harvest Records. Albumist sai 1980ndate aastate üks kõige müüdumaid audiokogumikke. 1982. aastal tehti sellest inspireerituna isegi täispikk film. Ära vajab mainimist kindlasti see, et 2003. aastal tegi menuajakiri Rolling Stone ülevaate 500 kõige paremast albumist läbi aegade. Mitte sugugi üllatusena panid nad The Wall lausa 87. kohale. Arvestades, et nende albumite hulgas oli tõelisi pärle, siis on see väga suur tunnustus. Melomaanid rõhutavad alati, et suur läbimüük ei tähenda veel seda, et muusikat kuulavate ekspertide hinnangul oleks tegu hea audioteosega.

Led Zeppelin: Led Zeppelin IV
Kui palju müüdud? 23 miljonit ühikut (ümardatult)

Miks nii edukas? Nagu nimest võib arvata, siis tegu oli bändi Led Zeppelin neljanda stuudioalbumiga. See lasti välja 8. novembril 1971. aastal ja see oli produtseeritud kitarrist Jimmy Page’i poolt. Põhiline salvestusaeg toimus pool aastat enne hiti välja laskmist. Peab tõdema, et nende kolmas stuudioalbum sai kriitikutelt leiget tagasisidet. Page otsustas, et nende neljas album peaks tulema täiesti ilma nimeta. Sellepärast ongi sellele viidatuid kui Led Zeppelin “neljale”, kuna tegelikult puudub sellel ametlik nimi. Ühed parimad ja tuntumad bändi laulud on selle albumi peal, muuhulgas Black Dog, Rock and Roll, Going to California ja muidugi täielikult igihaljas Stairway to Heaven.

Eagles: Their Greatest Hits (1971-1975)
Kui palju müüdud? 29 miljonit ühikut

Miks nii edukas? Tegu on bändi Eagles esimese kompilatsioonilise albumiga, mis tulistati trükisoojana välja 1976. aastal. Selles albumis on lai valik laule, mis pärinevad bändi esimesest neljast albumist. See on üks kõige paremini müüdud albumeid 20. sajandil Ameerika Ühendriikides. Ainult üks laulja on suutnud selle albumi müügiedu ületada ja kriitikud ütlevad, et seegi oli väga napikas, sest kui oleks tähtede seis kasvõi natukene teistsugune olnud, siis poleks keegi suutnud Eaglesi tohutut menu teisele kohale lükata. Kriitikute vastuvõtt oli sellele albumile palav ja see on saanud tervelt 29 korda plaatinumi taseme tunnustuse, mida saavad ainul kõige suurema müügihiti tunnustega albumid ja singlid.

Michael Jackson: Thriller
Kui palju müüdud? 32 miljonit ühikut

Miks nii edukas? Thriller on Michael Jacksoni kuues stuudioalbum, mille anti välja 30. novembril 1982. aastal. Seda on tõesti väga-väga palju kord müüdud, mis võib tunduda isegi kõige suurematele ja kirglikematele Michael Jacksoni austajatele üllatav. Tegelikult pole siin midagi raputavat, sest tegu on tõesti vapustavalt hea lauljaga, kes juhtus olema õigel ajal õiges kohas. Jackson tegi hiljem küll nahavärvi muutuse, kuid ega siis nahavärv ei laula, vaid ikkagi võimekad häälepaelad paiskavad õhku kõrvu paitavaid vibratsioone. Ja neid vibratsioone tundsid kümned miljonid inimesed, kuna see album sai 32-kordseks plaatinum taseme albumiks, kuna seda oli ostetud vähemalt 32 miljonit korda. See on läbi aegade kõige müüdum album ja kriitikud ning melomaanid ennustavad, et mitte keegi ei hakka seda rekordit enam mitte kunagi ületama. Muusikamaailm on lihtsalt tänaseks nii palju muutunud, et seda pole võimalik korrata. Piraatlus on purustanud paljude lauljate lootuse hästi palju albumeid või singleid müüa.

Muusika kollektsioneerimise ABC

Vanal ajal kogusid inimesed vinüülplaate ja sellest natuke hilisemal ajal on hakatud CD-plaate kollektsioneerima. Tänapäeval tunduvad mõlemad tegevused üsna iganenud, sest nüüdsel ajal tõmmatakse muusika internetist alla või pääsetakse muusikapaladele ligi erinevate mobiilsete aplikatsioonide kaudu. Siiski meeldib inimestele koguda ja isegi öeldakse, et maailmas eksisteerib teatavaid koguja-tüüpi inimesi. Neile meeldib ilusaid asju ritta seada, täita kappe põnevate esemetega ja teha palju fotosid (pildistamine on ju samuti kollektsioneerimine, lihtsalt veidi teistsuguses stiilis). Aga kuidas on tänapäeval võimalik enam muusikat koguda? Tegelikult pole ju midagi muutunud ja vanamoeliste asjade tegemine on täiesti vastuvõetav meie ühiskonnas. Pigem jääb küsimuse kaalukauss sinnapoole, et kas on võimalik ka elektrooniliselt muusikat koguda. Kindel jah! Leidub terve Saku Suurhalli täis inimesi Eestis, kes on muusikat hakanud arvutisse koguma ja seda seejärel isiklikele CD-dele kõrvetama hakanud. Mõned vaatavad selliste inimeste poole nagu nad oleksid veidrikud, kui tegelikult on avalik saladus, et nad siiski melomaanid: inimesed, kes on jäägitult pühendunud muusikale ja selle kuulamisele igas võimalikus asukohas. Pealegi meeldib melomaanidele analüüsida muusikat sellisel moel nagu tavalised inimesed ei oskaksi seda teha.

Muusika kollektsioneerimiseks tasub alustada vanavara müüvatest äridest. Muu kraami hulgast võib leida iidseid vinüülplaate või veidike uuemaid laserplaate. Igal juhul ei pruugi need väga kallid olla, sest inimestele ei paku need enam huvi. Ainult hästi haruldasi plaate müüakse suurte rahade eest, aga seda mitte kauplustest, vaid pigem mõnel uhkel oksjonil. Vanakraami kaupluses tasub olla ettevaatlik, et müüja sul nahka üle kõrvade ei tõmbaks. Tee endale enne selgeks, kui palju mingi asja tegelik väärtus on, kuna muul juhul peaksid sa hakkama koha peal mobiilist googeldama. Kindlasti kontrolli koha peal üle, kui vähegi võimalik, kas need plaadid ikka töötavad ja kui head muusikat sealt välja tuleb. Vahel on plaadid rikutud ja see tähendab paratamatult seda, et sinul kui kliendil on õigus nõuda tunduvat hinnaalandust. Kui jätad alandust küsimata, siis saad ise vastu pükse ja konkreetse poe omanik saab rikkamaks.

Kui oled vanakraami müüvast poest leidnud endale sobivaid plaate, siis kileta need plaadid ära, et need ei saaks edasisi kahjustusi. Paljudel inimestel pole õrna aimugi, millisel moel võib õhuniiskus või kõikuv temperatuur teha üks-null erinevate materjalidega. Jättes plaadiümbrised niiskesse ruumi, võid kunagi leida eest täiesti ära hallitanud ja kõdunenud ümbrised. Laserplaatide puhul tuleb jälgida seda, et need ei saaks kriimustada. Mõni tugevam kriimustus võib plaadi täielikult ära rikkuda ja korralikult katki teha. Alati kontrolli plaatide juures seda, kas need ikkagi töötavad jooksvalt ka siis, kui need on juba pikemat aega kodus olnud. Inimestel on kogemusi olnud sellega, et ostavad poest töötava plaadi, ent valede hoiustamise tingimuste tõttu on need plaadid lihtsalt katki läinud ja lakanud töötamast.

Muusika kollektsioneerimise juures on tähtis tegevus teistega jagamine ja päeviku pidamine. Kui räägid teistega oma kogumisalastest saavutustest, siis võid sellega teisigi innustada ja ise vastutasuks uut inspiratsiooni saada. Päeviku pidamine on hädavajalik selleks, et saaksid hoida pidevat ülevaadet oma kogumikest ja vajaduse korral osta kiiresti plaate juurde, kui selleks peaks vajadus tekkima. Näiteks on sul olemas ühe plaadikogumiku kõik plaanid, kui üks ainuke välja arvata, ja internetis liigub ringi kuulutus, kus keegi tahab endale terve kogumiku kalli raha eest ära osta. Siis pead kindlasti hankima endale koheselt puuduoleva eksemplari, et saaksid kasuliku äritehingu lõplikult ära sõlmida.

Muide, leidub neidki, kes ei ole nõus kunagi ühtki oma kogutud plaati või teost maha müüma. Kindlasti tee endale kohe alguses selgeks, millist tüüpi kollektsioneerija sina hakkad olema. Alguses ära otsustades on sul hiljem vähem stressi, sest sa ei pea hakkama halama: “Kas ma nüüd ikka müün selle albumi ära või mitte? Oeh, mida iganes ma küll teha võiksin!”. Selline halamine tekitab stressi ja võib pike peale terviselegi halvasti mõjuma hakata. Kui oled endale kohe mängureeglid selgeks teinud, siis ei tule hiljem enam mingeid halbu üllatusi. Pakkumiste tulekul saad lihtsalt kindla “ei” öelda või koheselt tingima hakata, et garanteerida endale kõige kasulikum tehing.

Mis toimub muusikaäri telgitagustes?

Kui vaadata meelelahutusäri laiemalt, siis paratamatult mängib olulist rolli artistide valikutes majanduslikud tingimused. Nii mõnigi kord võime näha seda, kuidas paadunud fännid väidavad, et nende lemmikartist on “end maha müünud” suuremate kasuminumbrite nimel. See pole must-valge situatsioon, kuivõrd tihti jätavad inimesed puudutamata aspekti, et artistide ellu jäämiseks on vaja pidevaid rahasüste. Muuhulgas on vaja maksta kontserdite korraldamise, fännide jaoks loodud nänni tellimise, promotsiooni ja teiste aktiivsete tegevuste eest, mida iga artist peab aeg-ajalt oma meediamaastiku koha kindlustamiseks tegema. Tihti ei tee artist seda omast vabast ajast, vaid palkab selleks promotsioonifirmad, kes teevad seda ise muusiku eest. Siiski on selleski situatsioonis ikkagi artist ise rollis, milles on vajalik erineval määral finantsilisi ressursse välja käia.

Kui võtta laiemalt ette meelelahutusäri, siis kasutavad muusikud tihtilugu mänedžeride abi. Juba filmidestki on tuntud libekeelsed sellid, kes lubavad artistide rahaasjad korras hoida ja neile kõige paremaid esinemisaegu organiseerida. Tihtilugu muutub üks stereotüüpne mänedžer rahaahneks, põletades läbi kõik olemasoleva raharessursi ja hävitades artisti maine lõplikult. Isegi reaalsest elust on selliseid näiteid küllaga tuua. Ahned mänedžerid pole ainult muusikat puudutavas valdkonnas, vaid neid võib leida tegutsemas ka spordis või kultuuris. Matti Nykäneni isiklik mänedžer ja “vihmavarju hoidja” oli tõeliselt kasuahne tüüp, kes mingil määral aitas kaasa suusatähe laostumisele.

Rääkides väiksema mastaabiga artistidest, võime näha pigem olukorda, kus mänedžeride abi pole vaja ja inimesed saavad ise oma muusikaäri haldamisega hakkama. Vahel tuleb ette ootamatuid vastuolusid, näiteks ei ole mõni suurem kontserdikorraldaja lihtsalt nõus väikese mastaabi esinejatega tegemist tegema, kuna nende potentsiaalne sissetulek ja kasum võib osutuda üsna pisikeseks summaks. Seeläbi tekib negatiivne tsükkel, mille käigus jääb aina vähem kitsama mastaabi esinejaid kontserdipaikadest kõrvale ja suuremad tegijad saavad aina enam esinemisruumi. Taoline efekt aitab selgitada olukorda, kus esinemispaikades korduvad aasta jooksul aina enam ühed ja samad näod.

Õnneks on sellele leitud praktilisi lahendusi, luues näiteks alustavate artistide üritusi, mille kaudu on kõigil võimalik endale suuremat nime teha. “Avatud mikrofon” on teist tüüpi üritus, kus saavad osaleda kõik algajad artistid. Tegelikult pole avatud mikrofoni tüüpi sündmused ainult bändidele ja lauljatele. Vaheldumisi korraldatakse neid ka luule ja harvematel kordadel proosa ette lugemiseks. Kui sa ise tahaksid teada saada, kuidas publik sinu muusikat vastu võtab, ent sa ei taha minna mõne professionaali juurde jutule, siis sea sammud julgelt avatud mikrofoniga ürituse poole. Peatselt saad vajalikku julgustust või elutähtsat konstruktiivset kriitikat, kui jääd pärast oma esinemist inimestega veel pikemalt rääkima. Ole ise sellisel hetkel avatud, kuna ainult sel juhul on sul võimalik koguda endale vajalikku tagasisidet. Tagasiside ei tohi jääda lihtsalt riiuli peale seisma, vaid sellega tuleb tööd teha. Pead leidma konkreetsed väljundid, et kriitikat muuta kütuseks, mis toidab su järgmiseid muusika-alaseid ettevõtmisi.

Muusikaäri võib mõnikord olla stressirikas ja pingeline ala. Konkurents on tegelikult väga suur ja mõningad bändid minetavad võrdlemisi kiiresti oma esialgse populaarsuse. Seejuures on väga tähtis mõista, et bändide eluiga pole igal juhul kivisse raiutud, see pole midagi saatuslikku. Pigem on see teema, mis on bändi tegijate endi kätes ja kui nad ei saa hakkama bändi relevantsena hoidmisega, siis on probleem ikkagi kahe kõrva vahel ja sugugi mitte neid ümbritsevas keskkonnas. Ja isegi kui on probleem keskkonnas, siis peab tegijatel endil piisavalt nutti olema, et oma keskkonda muuta ja minna uutele võitlustandritele. Vastasel juhul võib tegijate hulgas tekkida tüüpiline muusikuid iseloomustav tülpimus, mis väljendub peaasjalikult pettumises ja mis pikema aja peale muutub täielikuks stagnatsiooniks. Kui bänd hakkab alla käima, siis üldjuhul pöörduvad selle tegijad alkoholi või muude mõnuainete juurde. Tulemused võivad olla traagilised.

Siiski vajab ära selgitamist see, et narkootikume ja alkoholi ei hakata alati pruukima, kui käes on madalseis. Tihtilugu tehakse seda just nimelt kõige paremas seisus olles, kuna see on üks viis, kuidas jooksvalt auru välja lasta. Pahatihti pole see isegi harjumus, mis tekib muusika tegemise käigus, justkui omandatud kutsehaigusena, vaid pigem on samad inimesed juba eelnevalt harjunud oma vaba aega alkoholi või mõnuainete seltsis veetma. Sel juhul kandub see üle ja kuna muusikamaailm üldiselt paneb tugevat rõhku kõikvõimalikele meelemürkidele (leidub palju kuulsuseid, kes on pahuksis ja on pidanud rehabilitatsiooni läbi tegema), siis selles laiemas kontekstis tekivadki tüüpilised mured. Vahel võib bändi allakäiguni viia just nimelt mõne konkreetse bändimehe suutmatus oma ihasid kontrollida ja aegamööda tekkiv allakäiguspiraal viib terve ansambli endaga kaasa.

5 põhjust, et kuulata rohkem muusikat

Kui teha tänavaküsitlust ja pärida inimestelt, mis on üks nende meelistegevusi, siis võib üsna kindel olla selles, et paljud vastavad: “See on muusika kuulamine!” Eriti populaarne on see vaba aja veetmise viis teismeliste seas. Tõepoolest, see võib olla kohati poiste seas isegi populaarsem jalgpalli ja tüdrukute seas menukam kosmeetikaga tegelemisest. Miks on üldse muusika meile nii tähtis asi? Põhjuseid võib välja tuua mitmeid, aga nende hulgas on nii sotsialiseerumine, eneseteostus kui kultuuriline kontekst, millesse me oleme sündinud. Nimelt on meie kultuuris ehk Eestis muusika üsna olulisel kohal ja häid muusikuid hinnatakse päris kõrgelt. Võib-olla on selle juures oluline roll mängida meie minevikul, kuna oleme ju ikkagi laulupidude ja rahvuslike laulude rahvas. Millel iganes konkreetsed põhjused ei tugineks, on üks asi selge: alati võib leida uusi põhjuseid, et oma igapäevaellu rohkem muusikat lubada!

Muusika liidab inimesi!

Tõenäoliselt on muusika üks põhilisi asju, mis inimesi liidab ja igapäevaasjadest rääkima paneb. See on asi, mis tekitab palju arutelusid ja mõnikord isegi segaseid emotsioone, kuna inimestel on väga tugevalt oma isiklikud eelistused ja lemmikartistid. Päris paljud inimesed ei tagane mitte kunagi oma lemmikartistide eraelu kaitsmisest. “Mis sellest, et ta niimoodi klubis kellelegi esinemise ajal ütles! Ta teeb ju nii head muusikat,” on tavaline vabandus, mida välja tuuakse inimeste poolt, kes on eriliselt kursis oma lemmikartistide tegemistega. Väga suur osa artistide eludest pole mitte ainult muusika, vaid ka see, mis nende eraeludes täpsemalt toimub. Inimestele meeldib selle kohta asju välja uurida ja teistega koos kuulsusi “paika panna”.

Samas on kollase ajakirjanduse viljade lahkamine ainult üks tõdesid, mis puudutab muusika liitvat toimet. Kõik inimesed ei jälgi, mida Lady Gaga või Rihanna tegemiste kohta kirjutatakse. Nad naudivad lihtsalt muusikat ja ei lase end häirida sellest, mida nende lemmikud oma isiklikus elus korda saadavad. Sellised inimesed on rahulikumad ja pigem lähevad oma sõpruskondadega erinevate bändide kontserte kuulama ning esinemisi nautima. Võib-olla pole nad isegi kunagi Elu24 või muid sarnaseid portaale avanudki ja tegutsevad selle nimel, et oleks võimalik segamatult oma artistide loomingut nautida. Tõepoolest on võimalik leida muusikaliste huvide kaudu endale uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Öeldakse, et muusika ütleb inimese hinge kohta nii mõndagi ja seepärast on muusika kuulamise kohta küsimine üks kõige kergemaid viise, kuidas enda tulevase sõbra kohta midagi rohkemat ja põhjapanevamat teada saada. Alguses võib käia jutuajamine ja vestlus üle kivide-kändude, kuid lemmikutest artistidest rääkima hakates on võimalik üsna peagi ühise keele leida. See võib juhtuda kiiremini, kui sa oskaksid arvatagi!

Muusika on emotsioonide keel!

Muusika mõjutab meie emotsioone väga tugevalt. Kui kuulad rahustavat muusikat, siis võivad su mäslevad emotsioonid maha rahuneda ja millekski terviklikumaks ning rahulikumaks muutuda. Samas on võimalik äreva ja energilise muusika abil muuta oma meeleseisundit selliseks, et oled valmis vastu võtma ähvardavaid väljakutseid või pingelisi võistlusi. Nii mõnedki sportlased kuulavad enne otsustavat matši või võistlust mingit muusikat, mis aitab neil end kokku võtta, lahinguvalmis asuda ja energiat koondada just sinna, kuhu seda kõige rohkem vaja on.

Muusika aitab stressi vastu!

Kui tihti juhtub sul seda, et tuled koolist või töölt koju ja närvid on lihtsalt täiesti krussis? Arstid väidavad, et stress on üks peamisi tapjaid tänapäeva ühiskonnas, kuna krooniline pinge tõstab erinevate südame- ja veresoonkonna haiguste riske ning väidetavalt võib isegi kaasa aidata vähi arengule. Üks kindlamaid stressifaktorite eest kaitsjaid on muusika. Kui kuulad positiivse sõnumi ja elurõõmsa viisiga muusikat, siis võib see muuta sinu füüsilist olekut. Südametegevus aeglustub, veresooned lõdvestuvad ja pea täitub pigem positiivsete mõtetega. See võib alguses tunduda ulmelisena, kuid soovitame seda soojalt enda peal järgi proovida.

Tegelikult ei piirdu muusika stressivastased toimed ainult klassikalise kodus muusika kuulamise ja mõnusalt aja veetmisega. Soeta endale MP3-pleier või kontrolli järgi, et su mobiilis oleks ikka kõrvaklappide sisend olemas. Igal juhul tasub võtta oma lemmiklaulud ja -lood tööle või kooli kaasa. See tähendab seda, et võid pauside ajal aju täiesti välja lülitada ja lasta helilainetel sulle tõelist teraapiat teha. Mõtle, kui palju raha hoiad sa kokku päris terapeutide pealt, kui maandad oma stressi ja pingeid ainuüksi muusika abil. Kindlasti ei tohiks muusika peale lootma jääda, kui sul on mõni tõsisem vaimne vaevus nagu depressioon, ärevushäire või painav foobia. Kergematel juhtudel on aga muusika MP3-mängija või mõne vahva mobiiliäpi näol täiesti asendamatu kaaslane.

Muusika kuulamine on arendav!

Kui oled juba pikemat aega muusikat kuulanud ja katsetanud isegi erinevate žanritega, siis peatselt hakkad aru saama väiksematest nüanssidest. Võib-olla mõistad, et sugugi kõik artistid pole ühe puuga löödud ja nende vahel võivad esineda vägagi suured erinevused ning see võib isegi sarnaste bändide puhul välja tulla. Melomaaniast kaugel olevad inimesed võivad kuulata raadiot ja öelda: “No need lauljad on küll seal kõik täiesti ühesugused.” Kindlasti ei pea taolised väiteid paika, kuna isegi kõige populaarsemad ja tavapärasemad bändid teevad tegelikult väga erinevat asja. Neil võib olla küll mõjutajaid ja olulisi eeskujusid, kuid see ei muuda fakti, et neil on oma tee, mida mööda nad käivad ja kindel ettekujutus, kuidas tõeliselt head muusikat teha.

Muusika kuulamine teeb sinust huvitavama inimese!

See pole küll teaduslikult tõestatud, aga argiinimese vaatenurgast võib küll öelda, et inimestele meeldivad teised, kes on muusikaga kursis või pühendunud kindlale žanrile. Nähtus avaldub juba teismeliste tüdrukute unistuste bändipoistest, keda nad imetlevad ja kelle postreid seina peale naelutatakse. Kuid muusika ei ole ainult staaride pärusmaa. Täiesti tavaline muusika kuulamise harjumus võib tunduda vastassoole vägagi atraktiivne ja seda eriti sel juhul, kui teil juhtub olema üllatavalt sarnane maitse. Kui nii noormees kui neiu kuulavad mõlemad näiteks rasket rokki, siis võib neil olla päris palju omavahel rääkida ja jutt sujub kohe kindlasti nagu õlitatult.

Kes on kõige rikkamad muusikud ajaloos?

Tõsi on see, et muusikaäriga on võimalik teenida miljoneid eurosid ja mõnikord isegi veel rohkem. Headele lauljatele ja bändimeestele makstakse heldeid summasid, sest inimestele meeldib nautida head muusikat või võimsat kontserdit. Kõige enam teenivad inimesed, kes on suutnud luua laule, viise või muusikat, mis võidab paljude inimeste südameid. Alati pole see kerge ülesanne, sest inimeste maitsed on väga erinevad ja universaalseid lemmikuid on keeruline leida.

Andrew Lloyd Webber

Rikkuse suurus? 1.2 miljardit USA dollarit

Webber sai üsna ruttu üheks kõige rikkamaks muusikuks maailma ajaloos. Tema edu saladus peitub teatritele muusika loomises. Teadupärast on muusikalid ja ooperid vaieldamatult ühed rahva lemmikud üritused, kuhu koguneb igal hooajal väga suur hulk inimesi.

Paul McCartney

Rikkuse suurus? 800 miljonit USA dollarit

Guinnessi rekordite raamatu järgi on McCartney maailma kõige edukam helilooja läbi aegade. Ta on saanud tohutult palju finantse oma seotusest The Beatles bändiga, mille lugude taasavaldamine viib iga kord bändi taaskord vähemalt korraks edetabelite tippu. Tippu, kuhu satuvad üsna vähesed bändid, kuna konkurents on lihtsalt meeletult suur. Kujutage korraks ette, kui palju bände tegelikult eksisteerib ja milline pisike, peaaegu olematu hulk ansambleid pääseb edetabeleid vallutama. Kindlasti annab mõtteainet fakt, et meie ümber on garaažibände, mis jäävadki vaid katsetuseks ja keskpäraseid ansambleid, mille saatus on igavesti teha ainult “piisavalt häid” laule.

Bono

Rikkuse suurus? 600 miljonit USA dollarit

Paul Hewson on tema kodanikunimi. Hewson on teeninud palju raha bändiga U2, aga see pole ainuke põhjus, miks mehel pangaarvel keskmisest rohkem raha on ladustunud. Tal on oma isiklik investeeringutega tegelev firma, mis on omal ajal näiteks Facebooki investeerinud. Rahasüstid edukatesse firmadesse aitavad juba olemasolevat ja teenitud raha kõvasti kasvatada. Selleks on vaja nutikust ja head õnne, sest lõviosa investeeringutest ei too mitte sentigi tagasi. Bono oli aga tark ja kohe kindlasti teenis sellega suure tüki raha. Päris palju on mehe edukusele ja kopsakale rahataskule aidanud kaasa tõik, et U2 omab kõiki õiguseid oma muusikale. Teisisõnu tähendab see seda, et iga kord kui keegi tahab kasutada U2 muusikat, siis on ta sunnitud maksma kaudselt autorikaitset kindlustavaid tasusid.

Mariah Carey

Rikkuse suurus? 500 miljonit USA dollarit

Feministid, häbenege! Kes ütles, et ükski naine ei suuda edukas olla ja endale hästi palju raha teenida? Mariah Carey on ideaalne näide naisest, kes on teeninud oma laulmise karjääriga pea pool miljardit dollarit. Ta on andnud välja kaheksateist singlit, millest igaüks on saanud edetabelites kuldselt helkiva esimese koha. Üle maailma on ta müünud üle 200 miljoni albumi ja tänaseks seisab ta koduriiulil viis Grammy auhinda. Kui keegi tahab veel vastu vaielda, et muusikaga pole võimalik edukaks saada, siis tasub ainult Mariah Carey nime mainida ja kõik võtavad oma sõnad tagasi!

Jay-Z

Rikkuse suurus? 475 miljonit USA dollarit

No, halloo, Jay-Z ei tohiks kohe üldsegi enam räppida teemadel nagu vaestel inimestel läheks halvasti ja neil poleks võimalik elus läbi lüüa. Kuigi meil pole tegelikult õrna aimugi, kas Jay-Z on kunagi vaene olnud, siis nüüd pole ta kohe kindlasti enam leivajärjekorras seisja. Tema albumist on olnud kaksteist korda esimesel kohal, mis tähendab seda, et ta on räpimaailmas üks kõige paremini tunnustatud (vähemalt rahaliste väljaminekute tegemise kaudu) artiste läbi ajaloo. Nii mõnedki tõstavad tema kontserditel käed püsti ja hõiskavad: “Respekt, Jay-Z, respekt sulle, mees!”.