Rubriik: Muusika soovitused

Osta CD või striimida muusikat internetis?

Digitaalne muusika on teinud tõeliselt suure hüppe edasi tänu striimiteenustele nagu Spotify Mejor sitio web de comparación. Erinevalt aastakümnete tagusest ajast on striimitav muusika võrdväärne CD-plaatide kvaliteediga. Kuna striimiteenused on niivõrd mitmekülgsed ja ka üsna soodsad või lausa tasuta, tekib küsimus, kas tasub üldse osta endale artisti muusikaplaat? Räägime lähemalt mõnest asjaolust, millele võiksid mõelda, kui pole veendunud, kas sinu jaoks on striimimine või plaadi ostmine parem.

Kuskohas sa kõige rohkem muusikat kuulad?

Nende jaoks, kes kuulavad muusikat enamasti kodus olles, ei ole olulist vahet, kuna koduse interneti kasutamisel pole tavaliselt striimimine sugugi probleemiks. Kui kuulad muusikat rohkem aga mobiilseadme vahendusel või su internetipakett on piiratud mahuga, ei tule striimimine suures mahus kõne alla – su internetimaht saaks lihtsalt liialt kiiresti täis.

Sellel miinusel on aga ka parem külg. Mõned striimiteenused nagu Spotify võimaldavad salvestada tuhandeid lugusid offline-listis, mis tähendab, et neid saab kuulata ka siis, kui ei ole parasjagu internetiühendust. See on analoogne muusika allalaadimisega: kui laadid muusikat alla, ei ole sul vahet, kuskohas muusikat kuulata või kas internetiühendus on parasjagu olemas.

Kas sa eelistad muusikat „omada“?

Ehkki muusika striimimine on väga mugav, võib see tekitada pisut „tühja“ tunde. Sa saad muusikat kuulata vaid nupuvajutuse abil ning unustada järgmine hetk artisti alatiseks. Omamoodi tekitab see tunde nagu muusika oleks kauge ja sama kergesti vahetatav nagu sokid.

Kui sa naudid pigem seda, kui sul on käega katsutavad tooted ehk CD-plaadid, mida riiulis imetleda või sulle meeldib emotsioon, mille saad, kui tead, et plaat on sinu oma, siis on ilmselgelt CD soetamine parem mõte.

Milline on su muusikaeelarve?

Rahaküsimusest ei saa lihtsalt üle ega ümber. Tänu striimimisele on võimalik nautida peaaegu lõputus koguses muusikat ilma, et peaksid kas või ühe sendi maksma. Iseenesest mõista saab tasulise paketi ostmisel striimiteenuseid mugavamalt nautida, ent kokkuvõttes on see siiski odavam kui plaadi ostmine, eriti, kui sa kuulad muusikat iga päev.

See-eest aga plaadi ostmisel on see plaat sul käe ulatuses igaveseks. Esialgu võib kümne euro ringis maksev plaat tunduda kallina, aga arvestades, et seda plaati ei saa keegi ära võtta ning sa ei sõltu isegi arvuti olemasolust, kaalub see väärtuslik omadus hinna üles.

Kas sulle meeldib avastada uut muusikat?

On selge, et keegi ei lähe muusikapoodi selleks, et sealt osta midagi juhuslikku „avastamise“ eesmärgil. Tavaliselt ostetakse siiski armastatud artisti plaat, mis piirab oluliselt võimalust millegi uue ja huvitava otsa sattuda. Striimiteenused soovitavad tihtipeale sulle aga ise uusi muusikapalasid, mille otsa sa poleks muidu mitte kunagi sattunud. Selle punkti osas võidab striimiteenus igal juhul oma suurte muusikakataloogide, soovituste ja palju muuga, mis aitab avastada uut muusikat.

Mis kõlab paremini?

Kui sa oled audiofiil, siis ei jõua digitaalne striimiteenus kunagi ligilähedale plaadi kvaliteedile. Striimiteenustes olevad failid on üsna kõvasti kokku pakitud, mistõttu kannatab kvaliteet. Sellele lisaks võib striimides tekkida internetiühenduse probleeme, mis segab jällegi muusika kuulamist. Arusaadavalt ei pea selliste probleemidega jändama, kui kuulad CD-d.

Isegi, kui striimiteenused on suurepäraseks asenduseks CD-plaatide ostmisele, ei suuda striimiteenus ealeski 100%-liselt välja vahetada CD-plaate (Visita este portal web). Kui sinu jaoks on tähtis ülim kvaliteet ning sa fännad mõnda artisti, on mõttekas endale varem või hiljem soetada ka plaat – see jääb sulle alatiseks ning võimaldab segamatult kuulata muusikat igal ajal.

Trenni pleilistide koostamise ABC

Inimesed jagunevad trenni-muusika suhte osas kahte leeri. Esimesse kuuluvad kõik need, kellele ei sobi absoluutselt treeningu ajal muusika kuulamine, kuna see ajab nende rütmi segamini prestamos rapidos ja alandab trennikvaliteeti tunduval määral. Teisest võib leida inimesed, kes naudivad trenni ajal erinevate pleilistide kuulamist ja nad tunnevad, et muusika annab neile kirjeldamatult palju juurde. Ja see blogipostitus ongi mõeldud just neile viimastele. Järgnevalt uurime, kuidas on mõistlik endale trenni pleiliste koostada, et treening läheks võimalikult sujuvalt ja ilma igasuguste viperusteta.

Mine MP3-mängija abimenüüsse, et teha kindlaks, kuidas on võimalik sisestada BPM (Beats Per Minute ehk löögisagedus minutis) väärtust igale loole manuaalselt. Tavaliselt saab selle numbri väärtuseks olema midagi 50 ja 150 vahepeal creditos rapidos sin papeles, kuigi ka muud väärtused on kindlasti võimalikud. Kui sa ei leia abimaterjalidest vastavat teksti üles, siis kasuta Google otsimootorit, et enda konkreetse tarkvara kohta rohkem teavet saada.

Internetist pead otsima välja, millised on sinu lemmiklugude löögisagedused, et saaksid täpsemalt oma pleilistide kallal tööd tegema hakata. Selleks võib kasutada veebipõhiseid andmebaase või kasutada vastavadi kalkulaatoreid, kuhu tuleb sisestada MP3-faili detailid, mille alusel saab juba täpsemat infot väljastada.

Kui oled ilusti löögisagedused teada saanud, siis sisesta need oma MP3-mängijasse või mobiiliäppi, mis sellega tegeleb. Nüüd on aeg sorteerida oma muusika tempo ehk löögisageduse alusel. Kõige kasulikum on neid muusikapalasid ja helilõike kategoriseerida kümneste löögisageduste kaupa, näiteks 80-90 löögisagedust, 90-100 löögisagedust jne. See hoiab rahulikult su treeningu kiirust ja tempot ilma selleta, et tekiks tohutuid kõikumisi ja siia-sinna liikumisi oma rütmis. Spordieksperdid väidavad, et sellised kõikumised võivad isegi treeningu käigus tekkinud vigastuste saamisele kaasa aidata.

Nüüd on aega grupeeritud löögisageduste põhjal teha vastavad pleilistid. Veendu, et su mobiiltelefonis või MP3-mängijas oleksid need järjestikuses mängimisfaasis. Ja siis edasi ei jäägi midagi muud üle, kui tuleb liikuda välja ja hakata trenni tegema. Tublit higistamist teile!

14 parimat ütlust muusika kohta

Ajaloos on öeldud väga palju nutikaid asju muusika ja selle kuulamise kohta. Järgnevalt teeme pisikese ülevaate kõige parematest ütlustest muusika kohta!

1. ütlus
Muusika väljendab seda, mida ei saa öelda, kuid mille peale ei saa vaikima jääda.

2. ütlus
Muusika pole see, mida ma teen, vaid kes ma olen.

3. ütlus
Heal muusikal pole “parim enne” kuupäeva.

4. ütlus
Muusika võib muuta maailma, kuna see võib muuta inimesi.

5. ütlus
Maakeral on muusika neile, kes oskavad kuulata.

6. ütlus
Muusika on kunst, mis läheb kõrvadest sisse ja leiab otsetee südamesse.

7. ütlus
Muusika annab universumile hinge, tiivad mõistusele, lennu kujutlusvõimele ja elu kõigele.

8. ütlus
Minu jaoks ei saa ühte päeva ka mööduda ilma muusika kuulamiseta: see on minu hing!

9. ütlus
Inimesed on nagu muusika. Mõned räägivad tõde ja teised on lihtsalt müra.

10. ütlus
Iga lemmiku muusikapala taga on rääkimata lugu.

11. ütlus
Muusika muudab mind tugevamaks inimeseks, sest see on hinge keel!

12. ütlus
Sinu süda on lihtsalt noodikäimar sinu elu laulu jaoks.

13. ütlus
Ilma muusikata oleks elu täielik viga.

14. ütlus
Kui sõnad haihtuvad, siis muusika räägib meiega.

Muusika kollektsioneerimise ABC

Vanal ajal kogusid inimesed vinüülplaate ja sellest natuke hilisemal ajal on hakatud CD-plaate kollektsioneerima. Tänapäeval tunduvad mõlemad tegevused üsna iganenud, sest nüüdsel ajal tõmmatakse muusika internetist alla või pääsetakse muusikapaladele ligi erinevate mobiilsete aplikatsioonide kaudu. Siiski meeldib inimestele koguda ja isegi öeldakse, et maailmas eksisteerib teatavaid koguja-tüüpi inimesi. Neile meeldib ilusaid asju ritta seada, täita kappe põnevate esemetega ja teha palju fotosid (pildistamine on ju samuti kollektsioneerimine, lihtsalt veidi teistsuguses stiilis). Aga kuidas on tänapäeval võimalik enam muusikat koguda? Tegelikult pole ju midagi muutunud ja vanamoeliste asjade tegemine on täiesti vastuvõetav meie ühiskonnas. Pigem jääb küsimuse kaalukauss sinnapoole, et kas on võimalik ka elektrooniliselt muusikat koguda. Kindel jah! Leidub terve Saku Suurhalli täis inimesi Eestis, kes on muusikat hakanud arvutisse koguma ja seda seejärel isiklikele CD-dele kõrvetama hakanud. Mõned vaatavad selliste inimeste poole nagu nad oleksid veidrikud, kui tegelikult on avalik saladus, et nad siiski melomaanid: inimesed, kes on jäägitult pühendunud muusikale ja selle kuulamisele igas võimalikus asukohas. Pealegi meeldib melomaanidele analüüsida muusikat sellisel moel nagu tavalised inimesed ei oskaksi seda teha.

Muusika kollektsioneerimiseks tasub alustada vanavara müüvatest äridest. Muu kraami hulgast võib leida iidseid vinüülplaate või veidike uuemaid laserplaate. Igal juhul ei pruugi need väga kallid olla, sest inimestele ei paku need enam huvi. Ainult hästi haruldasi plaate müüakse suurte rahade eest, aga seda mitte kauplustest, vaid pigem mõnel uhkel oksjonil. Vanakraami kaupluses tasub olla ettevaatlik, et müüja sul nahka üle kõrvade ei tõmbaks. Tee endale enne selgeks, kui palju mingi asja tegelik väärtus on, kuna muul juhul peaksid sa hakkama koha peal mobiilist googeldama. Kindlasti kontrolli koha peal üle, kui vähegi võimalik, kas need plaadid ikka töötavad ja kui head muusikat sealt välja tuleb. Vahel on plaadid rikutud ja see tähendab paratamatult seda, et sinul kui kliendil on õigus nõuda tunduvat hinnaalandust. Kui jätad alandust küsimata, siis saad ise vastu pükse ja konkreetse poe omanik saab rikkamaks.

Kui oled vanakraami müüvast poest leidnud endale sobivaid plaate, siis kileta need plaadid ära, et need ei saaks edasisi kahjustusi. Paljudel inimestel pole õrna aimugi, millisel moel võib õhuniiskus või kõikuv temperatuur teha üks-null erinevate materjalidega. Jättes plaadiümbrised niiskesse ruumi, võid kunagi leida eest täiesti ära hallitanud ja kõdunenud ümbrised. Laserplaatide puhul tuleb jälgida seda, et need ei saaks kriimustada. Mõni tugevam kriimustus võib plaadi täielikult ära rikkuda ja korralikult katki teha. Alati kontrolli plaatide juures seda, kas need ikkagi töötavad jooksvalt ka siis, kui need on juba pikemat aega kodus olnud. Inimestel on kogemusi olnud sellega, et ostavad poest töötava plaadi, ent valede hoiustamise tingimuste tõttu on need plaadid lihtsalt katki läinud ja lakanud töötamast.

Muusika kollektsioneerimise juures on tähtis tegevus teistega jagamine ja päeviku pidamine. Kui räägid teistega oma kogumisalastest saavutustest, siis võid sellega teisigi innustada ja ise vastutasuks uut inspiratsiooni saada. Päeviku pidamine on hädavajalik selleks, et saaksid hoida pidevat ülevaadet oma kogumikest ja vajaduse korral osta kiiresti plaate juurde, kui selleks peaks vajadus tekkima. Näiteks on sul olemas ühe plaadikogumiku kõik plaanid, kui üks ainuke välja arvata, ja internetis liigub ringi kuulutus, kus keegi tahab endale terve kogumiku kalli raha eest ära osta. Siis pead kindlasti hankima endale koheselt puuduoleva eksemplari, et saaksid kasuliku äritehingu lõplikult ära sõlmida.

Muide, leidub neidki, kes ei ole nõus kunagi ühtki oma kogutud plaati või teost maha müüma. Kindlasti tee endale kohe alguses selgeks, millist tüüpi kollektsioneerija sina hakkad olema. Alguses ära otsustades on sul hiljem vähem stressi, sest sa ei pea hakkama halama: “Kas ma nüüd ikka müün selle albumi ära või mitte? Oeh, mida iganes ma küll teha võiksin!”. Selline halamine tekitab stressi ja võib pike peale terviselegi halvasti mõjuma hakata. Kui oled endale kohe mängureeglid selgeks teinud, siis ei tule hiljem enam mingeid halbu üllatusi. Pakkumiste tulekul saad lihtsalt kindla “ei” öelda või koheselt tingima hakata, et garanteerida endale kõige kasulikum tehing.