Muusika muutuv roll läbi elu

Kas muusika tähendab meie jaoks läbi terve elu samu asju? Ilmselt mitte, sest ajas muutuvad meie endi väärtushinnangud, tõekspidamised, teadmised ja tundemaailma puhangud. Seetõttu on põnev uurida, millisel moel erineb muusika mõiste teismelise ja täiskasvanu, elatanud inimese ja lapse vahel. Selles blogipostituses võtame luubi alla erinevad vanusegrupid ja uudistame lähemalt, mida nende jaoks muusika konkreetsel eluetapil võib sümboliseerida.

Lapseiga (0-13)

Lapseeas on muusika osa maailma avastamisest ja lõpmatust katsetuste jadast. Väidetakse, et juba beebid kuulevad ema kõhus muusikaviise ja reageerivad neile emotsionaalselt, seda vähemalt raseduse lõpunädalate puhul. Just sellepärast muutusid vahepeal väga populaarseks arvamused, et kõhubeebidele tasub lasta klassikalist muusikat, kuna see pidavat neid intelligentsemaks muutma. Igatahes juba ema kõhust välja hüpanud sülelapsed armastavad igal juhul muusikat kuulata. Kogu suhestumine muusikaga toimub läbi avastuste ja mängulise kompamise. Mõningad muusikapalad võivad alguses ehmatavad olla, kuid aja jooksul õpivad lapsed teatud žanre ja lugusid armastama. Samal ajal ei pruugi jällegi mõningad teised viisijupid absoluutselt neid kõigutada. Isegi vanemas lapseeas ei pruugi pere pisemad väga palju tähelepanu pöörata loo sõnadele. Pigem haarab nende tähelepanu rütmid, viis ja erinevad pillid. Kõige selle juures on tasub tähele panna, et alates 7.-8. eluaastast muutuvad lapsed tunduvalt teadlikemateks kuulajateks, kuna mängu tulevad tugevamalt eakaaslaste muusikaeelistused ja erinevad sotsiaalsed hierarhiad. Mõne populaarse grupiliidri muusikamaitse võib hakata mõjutama teiste laste eelistusi üllatavalt tugevalt lån på dagen.

Teismeiga (14-19)

Teismelised ja muusikad käivad praktiliselt käsikäes. Teismeiga tähendab enda eelistuste ja uskumuste leidmise aega, mistõttu võib toimuda muusika poole pealt päris palju eksperimenteerimist. Üks põhilisemaid asju teismeliste ja muusika omavahelise suhte juures on eneseväljendus ning muusika kaudu identiteetide loomine. Seejuures on identiteediloome juures oluline mitte ainult isikliku “mina” loomine, vaid ka kuuluvustunde arendamine ja eakaaslastega ühiste huvide põhjal grupeerumine. Paljud lapsevanemad omavad kogemusi puberteediealiste lastega, kes ootamatult koju tulles näitavad uut soengut või tavapäratut rõivastust. Selliste äkiliste muutuste taga on tihti just nimelt muutunud muusikamaitse. Teismelisi muusikafänne iseloomustab suur muusika žanriline variatiivsus, kuna toimub pidev katsetamine ja loominguliste piiride kompamine. Pealegi jälgivad puberteediealised täiskasvanutega kõrvutades rohkem trende ja on väga tundlikud selle suhtes, mis on popp ja mis seda sugugi pole. Raskemat sorti muusika kuulamine võib peegeldada teismeeas mässumeelsust, reeglite rikkumist ja muid inimese arenguga kaasas käivaid nähtusi.

Täiskasvanuiga (20-65)

Täiskasvanuks saades on teismeliste mässumeelsus ja katsetamine kadunud ning mõned inimesed on muusika juurde rohkem jäänud kui teised. Mõningad ühiskonnaliikmed leiavad end melomaani staatusest: neile meeldib muusika sedavõrd palju, et nad on kursis kõige pisemate nüanssidega. Seeläbi saavad nad teadlikuks muusikamaailmast viisidel, mida paljud meist ei oskaks uneski näha. Tavalistel inimestel on lihtsalt välja kujunenud lemmikžanrid ja artistid, jättes nende kõrvale siiski ruumi spontaanseteks avastusteks. Erinevalt lastest ja teismelistest ei pruugi täiskasvanud enam sellisel määral maailma muusika kaudu avastada (väikelapsed) või piire kombata (teismelised). Sellegipoolest jätkub vähemalt 20ndates uute asjade avastamine ja nii mõnedki noored täiskasvanud võivad kardinaalselt oma muusikamaitset enne 30ndaid eluaastaid muuta. Täiskasvanud kogevad kindlasti oma elu teisel poolel, kuidas nende nooruses populaarsust kogunud bändid ja lauljad hakkavad oma senist menu kaotama. Või juhtub hoopistükkis midagi üllatavat ja mõni noorusaegne lavade lemmik teeb ootamatu läbilöögi teist korda oma karjääri jooksul. Kui kellelgi on lapsi, siis toimub oma senise muusikamaitse lahti mõtestamine oma järeltulijate eelistuste taustal.

Pensioniiga (65+)

Pensionile jäädes muutuvad inimesed vähem spontaansemaks, kuna tervis pole enam endine ja sotsiaalne sidevõrgustik on hakanud lagunema. Leidub aktiivseid pensionäre, kes otsivad jätkuvalt uusi kogemusi, kuid need on tunduvas vähemuses – LaanMe.no. Mõned uuringud on näidanud, et tavainimeste hulgas väheneb vananedes muusika kuulamise päevane määr tunduvalt. Seevastu ei saa väita sama terve elu muusikalainel elanud melomaanide kohta. Neil on nüüd vanaduses veelgi rohkem aega pühenduda oma meelistegevusele – muusika kuulamisele. Kõige harvem juhtub aga seda, et keegi oma vanaduses hakkab käituma nagu teismeline muusikakuulaja, avastades enda jaoks meeldiva subkultuuri ja pühendudes ühistele kohtumistele ning muusika otsekui religioosselt kuulamisele.