Rubriik: Andmed

10 maailma kõige kuulsamat Euroopa muusikut

Ameerika artistid vallutavad maailma edetabeleid igapäevaselt ning enamus meist suudavad mõlema käe sõrmedel üles lugeda kümme kuulsat artisti. Kuidas on lood aga Euroopa muusikutega? Enamasti me isegi ei mõtle sellele, kuivõrd vinged muusikud on pärit siitsamast meie kodukandi lähedalt. Seepärast reastame alljärgnevalt 10 bändi ja muusikut, kes on maailmas laineid löönud ning kellest sa oled kindlasti kuulnud.

1. HIM

See on ansambel, mille loomingu kuulamisel ei tuleks korrakski pähe, et tegemist on bändiga, mis on meile niivõrd lähedalt pärit, ent see fenomenaalne rokk-ansambel on pärit Eesti põhjanaabrist Soomest. Ansambel loodi juba 1992. aastal ning tegutseb tänini aktiivselt, kujundades moodsat rokimaailma.

2. Biitlid ehk The Beatles

On väga raske leida mõnda muusikafänni, kes poleks mitte kunagi kuulnud biitlitest. See Inglise rokkbänd loodi 1960. Aastal ning nad olid vaieldamatult oma ajastu kõige mõjukamad artistid. Pika karjääri jooksul katsetati palju erinevaid nišše, nende hulgas klassikalised ballaadid, hard-rock ning isegi psühhedeeliline muusika.

3. ABBA

Rootsist pärit poprühm ABBA loodi 1972. aastal ning põnev nimi pandi kokku ansambli liikmete esinime esitähtedest. Bänd muutus kiirelt üheks popmuusika ajaloo kõige edukamaks ansambliks, domineerides edetabeleid aastatel 1974 kuni 1982. Sellele lisaks võideti 1974. aastal ka Eurovisiooni lauluvõistlus ja tänini saab öelda, et selle grupi näol on tegemist kõige edukama rühmaga, kes on eales sellel võistlusel osalenud.

4. Björk

Kui eelmised kolm olid pigem põhivoolu artistid, siis Björk on pigem alternatiivse stiiliga, mida kirjeldab hästi eklektilisus ning võrreldamatu erilisus. Lauljatar on juba 1993. aastast tegutsenud solokarjääriga ja jätkab tänapäevalgi aktiivselt tegutsemist.

5. U2

U2 on pärit Iirimaalt Dublinist ning bänd moodustati juba 1976. aastal. Pika tegutsemisaja jooksul on bänd jätnud sügava mulje miljonitele fännidele ja tegutsetakse aktiivselt praegugi, mistõttu võib öelda, et tegemist on ühe kõige kauem tegutseva „poistebändiga“. Esivokaal Bono on omamoodi lausa kultuslik ning kogu bändi mõju tunneb ka popkultuuris.

6. A-ha

See on nimi, mida tunnevad paremini 90-ndate muusika fännid, kuid ansambel tegutseb tasapisi tänapäevalgi. Norrast pärit ansambel alustas tegevust juba 1982. aastal, kuid leidis rahvusvahelise edu pigem dekaad hiljem. Laul „Take On Me“ on igal juhul kõigile tuttav!

7. Queen

Milline muusikute nimekiri oleks täiuslik, kui seal ei oleks esitletud Queen? Fenomenaalne Briti rokkbänd loodi Londonis 1970. aastal ning klassikalises koosseisus olid legendaarsed Freddie Mercury, Brian May, Roger Taylor ja John Deacon. Pole olemas ühtegi muusikafänni, kes ei teaks laule „Bohemian Rhapsody“, „We Will Rock You“ ja „We Are The Champions“. Suuresti võib öelda, et Queen on progressiivse roki ja poproki isa!

8. Daft Punk

See kooslus on kindlasti tuntud ka nooremate muusikasõprade seas. Daft Punk, kellel on olnud globaalselt fenomenaalne edu viimastel aastatel, said tegelikult alguse Prantsusmaal juba 1990-ndatel aastatel.

9. Andrea Bocelli

Itaallased ei jää sugugi nimekirjast välja. Bocellit on tihti nimetatud meie aja parimaks lauljaks ning Itaaliast pärit tenor on korduvalt auhinnatud oma imelise hääle pärast. Muuseas on Bocelli esindatud ka Hollywoodi kuulsuste alleel omaenda tähega!

10. Robbie Williams

Robbie Williams, kes on ehtsamast ehtsam inglane, sai kuulsaks popgrupist Take That, mis tegutses aktiivselt veel kümmekond aastat tagasi. Pärast ansambli lahkuminemist alustas Williams solokarjääri, millega ta saavutas rahvusvahelise edu koheselt. Williamsi edu rõhutab juba ainuüksi asjaolu, et 2006. aastal lisati ta Guinnessi rekordite raamatusse, kuna tema tuurile müüdi ühe päeva jooksul lausa 1.6 miljonit piletit!

Siit nimekirjast jäi selgelt välja kümneid suurepäraseid ansambleid ja artiste. Kui pisut ringi vaadata, võid avastada, et pea kõik su lemmikartistid on tegelikult pärit Euroopast!

Loe lähemalt Penge247.

Muusika muutuv roll läbi elu

Kas muusika tähendab meie jaoks läbi terve elu samu asju? Ilmselt mitte, sest ajas muutuvad meie endi väärtushinnangud, tõekspidamised, teadmised ja tundemaailma puhangud. Seetõttu on põnev uurida, millisel moel erineb muusika mõiste teismelise ja täiskasvanu, elatanud inimese ja lapse vahel. Selles blogipostituses võtame luubi alla erinevad vanusegrupid ja uudistame lähemalt, mida nende jaoks muusika konkreetsel eluetapil võib sümboliseerida.

Lapseiga (0-13)

Lapseeas on muusika osa maailma avastamisest ja lõpmatust katsetuste jadast. Väidetakse, et juba beebid kuulevad ema kõhus muusikaviise ja reageerivad neile emotsionaalselt, seda vähemalt raseduse lõpunädalate puhul. Just sellepärast muutusid vahepeal väga populaarseks arvamused, et kõhubeebidele tasub lasta klassikalist muusikat, kuna see pidavat neid intelligentsemaks muutma. Igatahes juba ema kõhust välja hüpanud sülelapsed armastavad igal juhul muusikat kuulata. Kogu suhestumine muusikaga toimub läbi avastuste ja mängulise kompamise. Mõningad muusikapalad võivad alguses ehmatavad olla, kuid aja jooksul õpivad lapsed teatud žanre ja lugusid armastama. Samal ajal ei pruugi jällegi mõningad teised viisijupid absoluutselt neid kõigutada. Isegi vanemas lapseeas ei pruugi pere pisemad väga palju tähelepanu pöörata loo sõnadele. Pigem haarab nende tähelepanu rütmid, viis ja erinevad pillid. Kõige selle juures on tasub tähele panna, et alates 7.-8. eluaastast muutuvad lapsed tunduvalt teadlikemateks kuulajateks, kuna mängu tulevad tugevamalt eakaaslaste muusikaeelistused ja erinevad sotsiaalsed hierarhiad. Mõne populaarse grupiliidri muusikamaitse võib hakata mõjutama teiste laste eelistusi üllatavalt tugevalt lån på dagen.

Teismeiga (14-19)

Teismelised ja muusikad käivad praktiliselt käsikäes. Teismeiga tähendab enda eelistuste ja uskumuste leidmise aega, mistõttu võib toimuda muusika poole pealt päris palju eksperimenteerimist. Üks põhilisemaid asju teismeliste ja muusika omavahelise suhte juures on eneseväljendus ning muusika kaudu identiteetide loomine. Seejuures on identiteediloome juures oluline mitte ainult isikliku “mina” loomine, vaid ka kuuluvustunde arendamine ja eakaaslastega ühiste huvide põhjal grupeerumine. Paljud lapsevanemad omavad kogemusi puberteediealiste lastega, kes ootamatult koju tulles näitavad uut soengut või tavapäratut rõivastust. Selliste äkiliste muutuste taga on tihti just nimelt muutunud muusikamaitse. Teismelisi muusikafänne iseloomustab suur muusika žanriline variatiivsus, kuna toimub pidev katsetamine ja loominguliste piiride kompamine. Pealegi jälgivad puberteediealised täiskasvanutega kõrvutades rohkem trende ja on väga tundlikud selle suhtes, mis on popp ja mis seda sugugi pole. Raskemat sorti muusika kuulamine võib peegeldada teismeeas mässumeelsust, reeglite rikkumist ja muid inimese arenguga kaasas käivaid nähtusi.

Täiskasvanuiga (20-65)

Täiskasvanuks saades on teismeliste mässumeelsus ja katsetamine kadunud ning mõned inimesed on muusika juurde rohkem jäänud kui teised. Mõningad ühiskonnaliikmed leiavad end melomaani staatusest: neile meeldib muusika sedavõrd palju, et nad on kursis kõige pisemate nüanssidega. Seeläbi saavad nad teadlikuks muusikamaailmast viisidel, mida paljud meist ei oskaks uneski näha. Tavalistel inimestel on lihtsalt välja kujunenud lemmikžanrid ja artistid, jättes nende kõrvale siiski ruumi spontaanseteks avastusteks. Erinevalt lastest ja teismelistest ei pruugi täiskasvanud enam sellisel määral maailma muusika kaudu avastada (väikelapsed) või piire kombata (teismelised). Sellegipoolest jätkub vähemalt 20ndates uute asjade avastamine ja nii mõnedki noored täiskasvanud võivad kardinaalselt oma muusikamaitset enne 30ndaid eluaastaid muuta. Täiskasvanud kogevad kindlasti oma elu teisel poolel, kuidas nende nooruses populaarsust kogunud bändid ja lauljad hakkavad oma senist menu kaotama. Või juhtub hoopistükkis midagi üllatavat ja mõni noorusaegne lavade lemmik teeb ootamatu läbilöögi teist korda oma karjääri jooksul. Kui kellelgi on lapsi, siis toimub oma senise muusikamaitse lahti mõtestamine oma järeltulijate eelistuste taustal.

Pensioniiga (65+)

Pensionile jäädes muutuvad inimesed vähem spontaansemaks, kuna tervis pole enam endine ja sotsiaalne sidevõrgustik on hakanud lagunema. Leidub aktiivseid pensionäre, kes otsivad jätkuvalt uusi kogemusi, kuid need on tunduvas vähemuses – LaanMe.no. Mõned uuringud on näidanud, et tavainimeste hulgas väheneb vananedes muusika kuulamise päevane määr tunduvalt. Seevastu ei saa väita sama terve elu muusikalainel elanud melomaanide kohta. Neil on nüüd vanaduses veelgi rohkem aega pühenduda oma meelistegevusele – muusika kuulamisele. Kõige harvem juhtub aga seda, et keegi oma vanaduses hakkab käituma nagu teismeline muusikakuulaja, avastades enda jaoks meeldiva subkultuuri ja pühendudes ühistele kohtumistele ning muusika otsekui religioosselt kuulamisele.

Miks proovida muusikateraapiat?

Muusika- ja heliteraapia on üks erinevate terapeutiliste meetodite kasvavaid harusid. Suur osa eestlasi võib küll kõikvõimalike teraapiate suhtes umbusklikult meelestatud olla, kuid praktiliste kogemuste näol pole vist mitte keegi muusikateraapia vastu prestamos en linea. Arvestavav hulk inimesi kasutab muusikat terapeutilises võtmes täiesti enda teadmata. Pärast pikka ja rasket töö- või koolipäeva heidetakse voodile pikali, pannakse kõrvaklapid pähe ja sukeldutakse võnkuvate helide maailma. Taoline tegevus on täiesti legitiimne viis, kuidas heliteraapiat kogeda. Siiski on olemas teisigi viise.

Professionaalsed heliterapeudid ei keskendu ainult heliteraapia tavalistele omadustele ja võtetele. Sessioonide käigus proovitakse mõista, mis toimub inimese alateadvuses. Heliterapeudid keskenduvad negatiivsetele vibratsioonidele prestamos personales rapidos, mis on inimkeha enda alla haaranud ja mis oma tegevuse käigus mõjutavad negatiivselt nii mõtteid kui tegusid. Nende negatiivse laenguga võngete tulemusel võib elukvaliteet oluliselt langeda ja inimene võib isegi erinevatesse kroonilistesse haigustesse haigestuda. See on kõvasti kõrgem tase lihtsalt vabal ajal lõõgastuseks muusika kuulamisest. Heliteraapiat saab läbi viia ainult professionaalne terapeut, kes teab täpselt, mida oma oskustega on võimalik iga indiviidi jaoks korda saata.

Muusikateraapia keskendub enamjaolt kindlate vibratsioonide asemel laiemalt muusika mõjule inimorganismi suhtes. Muusikal on erakordne võime mõjutada meie emotsioone ja heaolu. Öeldakse, et meie aju on justkui muusikast niivõrd lummatud, et terved suured protsessid võivad hakata õigesti ajastatud muusika toimel teistmoodi tööle. Hea näide sellest on klassikaline muusika prestamos sin buro. Klassikalise muusika austajatel hakkab oma lemmikpalade kuulmisel tööle korraga mitmed ajutegevust suunavad närvikeskused: emotsionaalsed ja õppimisega seotud keskused on eriti tugevalt aktiveeritud. Seetõttu võivad klassikalise muusika sessioonid õigete inimeste puhul viia selleni, et teraapia käigus paraneb tähelepanu ja pärast terapeutiliste meetodite rakendamist on võimalik efektiivsemalt õppetööd teha.

Aga kui ei soovi terapeudi juurde minna või selleks pole lihtsalt piisavalt raha? Üks viis muusikateraapia tegemiseks kodustes tingimustes on võimalikult rahustavate muusikapalade leidmine ja nende kuulamine pikema aja vältel. Siinkohal peame pikema aja mõiste silmas vähemalt poole tunni pikkust ajalist kestvust, kuna lühema aja puhul ei pruugi muusikapala kuulamise toime närvisüsteemile piisavalt optimaalse mõjuga olla. Mitme tunni pikkused seansid võivad aga kehvasti lõppeda, kuna varem või hiljem käib peas “klõks” ja tähelepanu hakkab tugevalt hajuma. Kui tähelepanu pole enam kindla fookusega, siis hakkab muusikateraapia positiivne mõju küllaga vähenema.

Laste puhul on samuti muusika terapeutilise toimega. Lastega koos tasub kuulata klassikalist muusikati või igihaljaid lastelaule. Peale selle võib ka koos laulda, kuna see toob kõigile hea tuju ja aktiveerib iidsed neuroloogilised ajurakkude mustrid. Kunagisel ajal koguneti ümber lõkke või suure külatule, et laulda koos laule, mängida trummi ja tekitada võimas ühtne tunne. Suur osa tolleaegsest emotsionaalsest reaalsusest on tänaseks päevaks ajaloo hammasrataste vahele jäänud, kuid evolutsiooniga tegelevad teadlased on kindlaks teinud, et meie ajudes on jätkuvalt see sügavalt muusikaga ühendumise võime veel alles. Kindlasti tasub seda oma lastes arendada musikaalse teraapia kaudu, kuna iialgi ei või kindel olla, mil sellega tegelemine võib lapses ootamatult positiivse muusikatalendi välja tuua. Alati võib katsetada!

Kokkuvõttes on heliteraapia saadaval põhiliselt professionaalsete heliterapeutide kaudu, kuid muusikapõhist teraapiat on võimalik lisaks väljaõppinud terapeutidele ka kodustes tingimustes proovida. Seejuures tasub meeles pidada, et ise korraldatud musikaalsed sessioonid ei pruugi sugugi nii mõjusad olla, kui ametlikus kohas kogetud teraapiad ja kursused.

Heliloojaks olemise võluv kunst

Kas oled kunagi lootnud sellele, et sinust võiks ühel päeval helilooja saada? Tänasel päeval saadaval olevate võimaluste juures ei peaks see sugugi mingiks soovunelmaks muutuma. Tegelikult on meie ümber nii palju erinevaid kursusi, õpikuid ja koolitusi pikalaina, et heliloojaks olemise kunst ei peaks mitte kellelegi kättesaamatuks osutuma. Nüüd aga vaatamegi lähemalt, kuidas on võimalik praktiliste sammudega pihta hakata!

Kui tunned, et koolituste rahast jääb natuke puudu, siis asendamatu viis kiireks rahasüstiks on kiirlaenud. Kiirlaenud on mugav moodus lisaraha saamiseks. Enne kiirlaenu võtmist tee kindlaks, et sul on piisavalt ressursse raha tagasi maksmiseks. Kui see ongi nii, siis ei tasu kiirlaenu võtmisega oodata: oma unistused tuleb ellu viia!

Mine kursustele või koolitustele

Kui sa ei mängi veel ühtki pilli, siis nüüd on viimane aeg seda alustada. Pilli mängimine on oluline eeldus heliloojaks saamise juures. See aitab paremini mõista iga üksiku pilli toimimist ja heliloojana pead sa isegi laiemalt mõtlema: eesmärk on saada lai valik erinevaid pille omavahel harmoneeruma, nii et see viiks kuulaja otse seitsmendasse taevasse pikavippi ilman luottotietoja. Sa ei pea hakkama igal juhul klaverit õppima, kuigi tegu on üsna tavapärase viisiga alustamaks heliloome õpinguid. Nii mõnedki heliloojad on hakanud hoopis alguses õppima kitarri, oboed, flööti või trumme. Jah, isegi trumme! Seetõttu pole tähtis nii väga konkreetne pill, vaid see, millisel moel sa oskad selle pilli kasutamist laiemasse loomingusse asetada ja õppe käigus tekkinud õppetunde tulevikus rakendada.

Õpi kuulama

Musikaalne kuulmine on üks asi, mis tuleb tugevalt kaasa sellega, kas sulle on antud head geenid või mitte. Kuid kohe kindlasti pole geenid ainuke faktor, mis lõplike oskuste juures rolli mängima hakkab. Musikaalset kuulmist on võimalik treenida. Piinlikult täpse, allaandmatu ja detailidesse laskuva treeninguga! Maailmas leidub tõsiselt vahvaid õpetajad, kes oskavad treenida kuni viimse noodini oma õpilaste kõrvu, et neist saaksid eriliselt võimsad muusikagurud, kes hakkavad isegi Andre Lloyd Webberile palju konkurentsi pakkuma.

Tee endale heliredel selgeks

Kas mäletad veel põhikoolist heliredelit ja noodistikku? Kui mitte, siis on vaja need kohe-kohe endale selgeks teha, kuna ilma nende põhjaliku tundmiseta on peaaegu võimatu muusikat komponeerima hakata. Toome siinkohal paralleeli matemaatikaga. Sul pole võimalik enne hakata konkreetseid tehteid lahendama, kui sa pole ära õppinud, mis on numbrid ja millistel alustel üldse liitmine-lahutamine ning korrutamine-jagamine toimib. Täpselt sama on muusika ja heliloomega. Kui jätad õppimata nii tähtsad alused, siis kukub kogu õppimise plaan kokku, kuivõrd selle õppe vundament on nii nõrk.

Muusika kollektsioneerimise ABC

Vanal ajal kogusid inimesed vinüülplaate ja sellest natuke hilisemal ajal on hakatud CD-plaate kollektsioneerima. Tänapäeval tunduvad mõlemad tegevused üsna iganenud, sest nüüdsel ajal tõmmatakse muusika internetist alla või pääsetakse muusikapaladele ligi erinevate mobiilsete aplikatsioonide kaudu. Siiski meeldib inimestele koguda ja isegi öeldakse, et maailmas eksisteerib teatavaid koguja-tüüpi inimesi. Neile meeldib ilusaid asju ritta seada, täita kappe põnevate esemetega ja teha palju fotosid (pildistamine on ju samuti kollektsioneerimine, lihtsalt veidi teistsuguses stiilis). Aga kuidas on tänapäeval võimalik enam muusikat koguda? Tegelikult pole ju midagi muutunud ja vanamoeliste asjade tegemine on täiesti vastuvõetav meie ühiskonnas. Pigem jääb küsimuse kaalukauss sinnapoole, et kas on võimalik ka elektrooniliselt muusikat koguda. Kindel jah! Leidub terve Saku Suurhalli täis inimesi Eestis, kes on muusikat hakanud arvutisse koguma ja seda seejärel isiklikele CD-dele kõrvetama hakanud. Mõned vaatavad selliste inimeste poole nagu nad oleksid veidrikud, kui tegelikult on avalik saladus, et nad siiski melomaanid: inimesed, kes on jäägitult pühendunud muusikale ja selle kuulamisele igas võimalikus asukohas. Pealegi meeldib melomaanidele analüüsida muusikat sellisel moel nagu tavalised inimesed ei oskaksi seda teha.

Muusika kollektsioneerimiseks tasub alustada vanavara müüvatest äridest. Muu kraami hulgast võib leida iidseid vinüülplaate või veidike uuemaid laserplaate. Igal juhul ei pruugi need väga kallid olla, sest inimestele ei paku need enam huvi. Ainult hästi haruldasi plaate müüakse suurte rahade eest, aga seda mitte kauplustest, vaid pigem mõnel uhkel oksjonil. Vanakraami kaupluses tasub olla ettevaatlik, et müüja sul nahka üle kõrvade ei tõmbaks. Tee endale enne selgeks, kui palju mingi asja tegelik väärtus on, kuna muul juhul peaksid sa hakkama koha peal mobiilist googeldama. Kindlasti kontrolli koha peal üle, kui vähegi võimalik, kas need plaadid ikka töötavad ja kui head muusikat sealt välja tuleb. Vahel on plaadid rikutud ja see tähendab paratamatult seda, et sinul kui kliendil on õigus nõuda tunduvat hinnaalandust. Kui jätad alandust küsimata, siis saad ise vastu pükse ja konkreetse poe omanik saab rikkamaks.

Kui oled vanakraami müüvast poest leidnud endale sobivaid plaate, siis kileta need plaadid ära, et need ei saaks edasisi kahjustusi. Paljudel inimestel pole õrna aimugi, millisel moel võib õhuniiskus või kõikuv temperatuur teha üks-null erinevate materjalidega. Jättes plaadiümbrised niiskesse ruumi, võid kunagi leida eest täiesti ära hallitanud ja kõdunenud ümbrised. Laserplaatide puhul tuleb jälgida seda, et need ei saaks kriimustada. Mõni tugevam kriimustus võib plaadi täielikult ära rikkuda ja korralikult katki teha. Alati kontrolli plaatide juures seda, kas need ikkagi töötavad jooksvalt ka siis, kui need on juba pikemat aega kodus olnud. Inimestel on kogemusi olnud sellega, et ostavad poest töötava plaadi, ent valede hoiustamise tingimuste tõttu on need plaadid lihtsalt katki läinud ja lakanud töötamast.

Muusika kollektsioneerimise juures on tähtis tegevus teistega jagamine ja päeviku pidamine. Kui räägid teistega oma kogumisalastest saavutustest, siis võid sellega teisigi innustada ja ise vastutasuks uut inspiratsiooni saada. Päeviku pidamine on hädavajalik selleks, et saaksid hoida pidevat ülevaadet oma kogumikest ja vajaduse korral osta kiiresti plaate juurde, kui selleks peaks vajadus tekkima. Näiteks on sul olemas ühe plaadikogumiku kõik plaanid, kui üks ainuke välja arvata, ja internetis liigub ringi kuulutus, kus keegi tahab endale terve kogumiku kalli raha eest ära osta. Siis pead kindlasti hankima endale koheselt puuduoleva eksemplari, et saaksid kasuliku äritehingu lõplikult ära sõlmida.

Muide, leidub neidki, kes ei ole nõus kunagi ühtki oma kogutud plaati või teost maha müüma. Kindlasti tee endale kohe alguses selgeks, millist tüüpi kollektsioneerija sina hakkad olema. Alguses ära otsustades on sul hiljem vähem stressi, sest sa ei pea hakkama halama: “Kas ma nüüd ikka müün selle albumi ära või mitte? Oeh, mida iganes ma küll teha võiksin!”. Selline halamine tekitab stressi ja võib pike peale terviselegi halvasti mõjuma hakata. Kui oled endale kohe mängureeglid selgeks teinud, siis ei tule hiljem enam mingeid halbu üllatusi. Pakkumiste tulekul saad lihtsalt kindla “ei” öelda või koheselt tingima hakata, et garanteerida endale kõige kasulikum tehing.

Mis toimub muusikaäri telgitagustes?

Kui vaadata meelelahutusäri laiemalt, siis paratamatult mängib olulist rolli artistide valikutes majanduslikud tingimused. Nii mõnigi kord võime näha seda, kuidas paadunud fännid väidavad, et nende lemmikartist on “end maha müünud” suuremate kasuminumbrite nimel. See pole must-valge situatsioon, kuivõrd tihti jätavad inimesed puudutamata aspekti, et artistide ellu jäämiseks on vaja pidevaid rahasüste. Muuhulgas on vaja maksta kontserdite korraldamise, fännide jaoks loodud nänni tellimise, promotsiooni ja teiste aktiivsete tegevuste eest, mida iga artist peab aeg-ajalt oma meediamaastiku koha kindlustamiseks tegema. Tihti ei tee artist seda omast vabast ajast, vaid palkab selleks promotsioonifirmad, kes teevad seda ise muusiku eest. Siiski on selleski situatsioonis ikkagi artist ise rollis, milles on vajalik erineval määral finantsilisi ressursse välja käia.

Kui võtta laiemalt ette meelelahutusäri, siis kasutavad muusikud tihtilugu mänedžeride abi. Juba filmidestki on tuntud libekeelsed sellid, kes lubavad artistide rahaasjad korras hoida ja neile kõige paremaid esinemisaegu organiseerida. Tihtilugu muutub üks stereotüüpne mänedžer rahaahneks, põletades läbi kõik olemasoleva raharessursi ja hävitades artisti maine lõplikult. Isegi reaalsest elust on selliseid näiteid küllaga tuua. Ahned mänedžerid pole ainult muusikat puudutavas valdkonnas, vaid neid võib leida tegutsemas ka spordis või kultuuris. Matti Nykäneni isiklik mänedžer ja “vihmavarju hoidja” oli tõeliselt kasuahne tüüp, kes mingil määral aitas kaasa suusatähe laostumisele.

Rääkides väiksema mastaabiga artistidest, võime näha pigem olukorda, kus mänedžeride abi pole vaja ja inimesed saavad ise oma muusikaäri haldamisega hakkama. Vahel tuleb ette ootamatuid vastuolusid, näiteks ei ole mõni suurem kontserdikorraldaja lihtsalt nõus väikese mastaabi esinejatega tegemist tegema, kuna nende potentsiaalne sissetulek ja kasum võib osutuda üsna pisikeseks summaks. Seeläbi tekib negatiivne tsükkel, mille käigus jääb aina vähem kitsama mastaabi esinejaid kontserdipaikadest kõrvale ja suuremad tegijad saavad aina enam esinemisruumi. Taoline efekt aitab selgitada olukorda, kus esinemispaikades korduvad aasta jooksul aina enam ühed ja samad näod.

Õnneks on sellele leitud praktilisi lahendusi, luues näiteks alustavate artistide üritusi, mille kaudu on kõigil võimalik endale suuremat nime teha. “Avatud mikrofon” on teist tüüpi üritus, kus saavad osaleda kõik algajad artistid. Tegelikult pole avatud mikrofoni tüüpi sündmused ainult bändidele ja lauljatele. Vaheldumisi korraldatakse neid ka luule ja harvematel kordadel proosa ette lugemiseks. Kui sa ise tahaksid teada saada, kuidas publik sinu muusikat vastu võtab, ent sa ei taha minna mõne professionaali juurde jutule, siis sea sammud julgelt avatud mikrofoniga ürituse poole. Peatselt saad vajalikku julgustust või elutähtsat konstruktiivset kriitikat, kui jääd pärast oma esinemist inimestega veel pikemalt rääkima. Ole ise sellisel hetkel avatud, kuna ainult sel juhul on sul võimalik koguda endale vajalikku tagasisidet. Tagasiside ei tohi jääda lihtsalt riiuli peale seisma, vaid sellega tuleb tööd teha. Pead leidma konkreetsed väljundid, et kriitikat muuta kütuseks, mis toidab su järgmiseid muusika-alaseid ettevõtmisi.

Muusikaäri võib mõnikord olla stressirikas ja pingeline ala. Konkurents on tegelikult väga suur ja mõningad bändid minetavad võrdlemisi kiiresti oma esialgse populaarsuse. Seejuures on väga tähtis mõista, et bändide eluiga pole igal juhul kivisse raiutud, see pole midagi saatuslikku. Pigem on see teema, mis on bändi tegijate endi kätes ja kui nad ei saa hakkama bändi relevantsena hoidmisega, siis on probleem ikkagi kahe kõrva vahel ja sugugi mitte neid ümbritsevas keskkonnas. Ja isegi kui on probleem keskkonnas, siis peab tegijatel endil piisavalt nutti olema, et oma keskkonda muuta ja minna uutele võitlustandritele. Vastasel juhul võib tegijate hulgas tekkida tüüpiline muusikuid iseloomustav tülpimus, mis väljendub peaasjalikult pettumises ja mis pikema aja peale muutub täielikuks stagnatsiooniks. Kui bänd hakkab alla käima, siis üldjuhul pöörduvad selle tegijad alkoholi või muude mõnuainete juurde. Tulemused võivad olla traagilised.

Siiski vajab ära selgitamist see, et narkootikume ja alkoholi ei hakata alati pruukima, kui käes on madalseis. Tihtilugu tehakse seda just nimelt kõige paremas seisus olles, kuna see on üks viis, kuidas jooksvalt auru välja lasta. Pahatihti pole see isegi harjumus, mis tekib muusika tegemise käigus, justkui omandatud kutsehaigusena, vaid pigem on samad inimesed juba eelnevalt harjunud oma vaba aega alkoholi või mõnuainete seltsis veetma. Sel juhul kandub see üle ja kuna muusikamaailm üldiselt paneb tugevat rõhku kõikvõimalikele meelemürkidele (leidub palju kuulsuseid, kes on pahuksis ja on pidanud rehabilitatsiooni läbi tegema), siis selles laiemas kontekstis tekivadki tüüpilised mured. Vahel võib bändi allakäiguni viia just nimelt mõne konkreetse bändimehe suutmatus oma ihasid kontrollida ja aegamööda tekkiv allakäiguspiraal viib terve ansambli endaga kaasa.

5 põhjust, et kuulata rohkem muusikat

Kui teha tänavaküsitlust ja pärida inimestelt, mis on üks nende meelistegevusi, siis võib üsna kindel olla selles, et paljud vastavad: “See on muusika kuulamine!” Eriti populaarne on see vaba aja veetmise viis teismeliste seas. Tõepoolest, see võib olla kohati poiste seas isegi populaarsem jalgpalli ja tüdrukute seas menukam kosmeetikaga tegelemisest. Miks on üldse muusika meile nii tähtis asi? Põhjuseid võib välja tuua mitmeid, aga nende hulgas on nii sotsialiseerumine, eneseteostus kui kultuuriline kontekst, millesse me oleme sündinud. Nimelt on meie kultuuris ehk Eestis muusika üsna olulisel kohal ja häid muusikuid hinnatakse päris kõrgelt. Võib-olla on selle juures oluline roll mängida meie minevikul, kuna oleme ju ikkagi laulupidude ja rahvuslike laulude rahvas. Millel iganes konkreetsed põhjused ei tugineks, on üks asi selge: alati võib leida uusi põhjuseid, et oma igapäevaellu rohkem muusikat lubada!

Muusika liidab inimesi!

Tõenäoliselt on muusika üks põhilisi asju, mis inimesi liidab ja igapäevaasjadest rääkima paneb. See on asi, mis tekitab palju arutelusid ja mõnikord isegi segaseid emotsioone, kuna inimestel on väga tugevalt oma isiklikud eelistused ja lemmikartistid. Päris paljud inimesed ei tagane mitte kunagi oma lemmikartistide eraelu kaitsmisest. “Mis sellest, et ta niimoodi klubis kellelegi esinemise ajal ütles! Ta teeb ju nii head muusikat,” on tavaline vabandus, mida välja tuuakse inimeste poolt, kes on eriliselt kursis oma lemmikartistide tegemistega. Väga suur osa artistide eludest pole mitte ainult muusika, vaid ka see, mis nende eraeludes täpsemalt toimub. Inimestele meeldib selle kohta asju välja uurida ja teistega koos kuulsusi “paika panna”.

Samas on kollase ajakirjanduse viljade lahkamine ainult üks tõdesid, mis puudutab muusika liitvat toimet. Kõik inimesed ei jälgi, mida Lady Gaga või Rihanna tegemiste kohta kirjutatakse. Nad naudivad lihtsalt muusikat ja ei lase end häirida sellest, mida nende lemmikud oma isiklikus elus korda saadavad. Sellised inimesed on rahulikumad ja pigem lähevad oma sõpruskondadega erinevate bändide kontserte kuulama ning esinemisi nautima. Võib-olla pole nad isegi kunagi Elu24 või muid sarnaseid portaale avanudki ja tegutsevad selle nimel, et oleks võimalik segamatult oma artistide loomingut nautida. Tõepoolest on võimalik leida muusikaliste huvide kaudu endale uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Öeldakse, et muusika ütleb inimese hinge kohta nii mõndagi ja seepärast on muusika kuulamise kohta küsimine üks kõige kergemaid viise, kuidas enda tulevase sõbra kohta midagi rohkemat ja põhjapanevamat teada saada. Alguses võib käia jutuajamine ja vestlus üle kivide-kändude, kuid lemmikutest artistidest rääkima hakates on võimalik üsna peagi ühise keele leida. See võib juhtuda kiiremini, kui sa oskaksid arvatagi!

Muusika on emotsioonide keel!

Muusika mõjutab meie emotsioone väga tugevalt. Kui kuulad rahustavat muusikat, siis võivad su mäslevad emotsioonid maha rahuneda ja millekski terviklikumaks ning rahulikumaks muutuda. Samas on võimalik äreva ja energilise muusika abil muuta oma meeleseisundit selliseks, et oled valmis vastu võtma ähvardavaid väljakutseid või pingelisi võistlusi. Nii mõnedki sportlased kuulavad enne otsustavat matši või võistlust mingit muusikat, mis aitab neil end kokku võtta, lahinguvalmis asuda ja energiat koondada just sinna, kuhu seda kõige rohkem vaja on.

Muusika aitab stressi vastu!

Kui tihti juhtub sul seda, et tuled koolist või töölt koju ja närvid on lihtsalt täiesti krussis? Arstid väidavad, et stress on üks peamisi tapjaid tänapäeva ühiskonnas, kuna krooniline pinge tõstab erinevate südame- ja veresoonkonna haiguste riske ning väidetavalt võib isegi kaasa aidata vähi arengule. Üks kindlamaid stressifaktorite eest kaitsjaid on muusika. Kui kuulad positiivse sõnumi ja elurõõmsa viisiga muusikat, siis võib see muuta sinu füüsilist olekut. Südametegevus aeglustub, veresooned lõdvestuvad ja pea täitub pigem positiivsete mõtetega. See võib alguses tunduda ulmelisena, kuid soovitame seda soojalt enda peal järgi proovida.

Tegelikult ei piirdu muusika stressivastased toimed ainult klassikalise kodus muusika kuulamise ja mõnusalt aja veetmisega. Soeta endale MP3-pleier või kontrolli järgi, et su mobiilis oleks ikka kõrvaklappide sisend olemas. Igal juhul tasub võtta oma lemmiklaulud ja -lood tööle või kooli kaasa. See tähendab seda, et võid pauside ajal aju täiesti välja lülitada ja lasta helilainetel sulle tõelist teraapiat teha. Mõtle, kui palju raha hoiad sa kokku päris terapeutide pealt, kui maandad oma stressi ja pingeid ainuüksi muusika abil. Kindlasti ei tohiks muusika peale lootma jääda, kui sul on mõni tõsisem vaimne vaevus nagu depressioon, ärevushäire või painav foobia. Kergematel juhtudel on aga muusika MP3-mängija või mõne vahva mobiiliäpi näol täiesti asendamatu kaaslane.

Muusika kuulamine on arendav!

Kui oled juba pikemat aega muusikat kuulanud ja katsetanud isegi erinevate žanritega, siis peatselt hakkad aru saama väiksematest nüanssidest. Võib-olla mõistad, et sugugi kõik artistid pole ühe puuga löödud ja nende vahel võivad esineda vägagi suured erinevused ning see võib isegi sarnaste bändide puhul välja tulla. Melomaaniast kaugel olevad inimesed võivad kuulata raadiot ja öelda: “No need lauljad on küll seal kõik täiesti ühesugused.” Kindlasti ei pea taolised väiteid paika, kuna isegi kõige populaarsemad ja tavapärasemad bändid teevad tegelikult väga erinevat asja. Neil võib olla küll mõjutajaid ja olulisi eeskujusid, kuid see ei muuda fakti, et neil on oma tee, mida mööda nad käivad ja kindel ettekujutus, kuidas tõeliselt head muusikat teha.

Muusika kuulamine teeb sinust huvitavama inimese!

See pole küll teaduslikult tõestatud, aga argiinimese vaatenurgast võib küll öelda, et inimestele meeldivad teised, kes on muusikaga kursis või pühendunud kindlale žanrile. Nähtus avaldub juba teismeliste tüdrukute unistuste bändipoistest, keda nad imetlevad ja kelle postreid seina peale naelutatakse. Kuid muusika ei ole ainult staaride pärusmaa. Täiesti tavaline muusika kuulamise harjumus võib tunduda vastassoole vägagi atraktiivne ja seda eriti sel juhul, kui teil juhtub olema üllatavalt sarnane maitse. Kui nii noormees kui neiu kuulavad mõlemad näiteks rasket rokki, siis võib neil olla päris palju omavahel rääkida ja jutt sujub kohe kindlasti nagu õlitatult.