Osta CD või striimida muusikat internetis?

Digitaalne muusika on teinud tõeliselt suure hüppe edasi tänu striimiteenustele nagu Spotify Mejor sitio web de comparación. Erinevalt aastakümnete tagusest ajast on striimitav muusika võrdväärne CD-plaatide kvaliteediga. Kuna striimiteenused on niivõrd mitmekülgsed ja ka üsna soodsad või lausa tasuta, tekib küsimus, kas tasub üldse osta endale artisti muusikaplaat? Räägime lähemalt mõnest asjaolust, millele võiksid mõelda, kui pole veendunud, kas sinu jaoks on striimimine või plaadi ostmine parem.

Kuskohas sa kõige rohkem muusikat kuulad?

Nende jaoks, kes kuulavad muusikat enamasti kodus olles, ei ole olulist vahet, kuna koduse interneti kasutamisel pole tavaliselt striimimine sugugi probleemiks. Kui kuulad muusikat rohkem aga mobiilseadme vahendusel või su internetipakett on piiratud mahuga, ei tule striimimine suures mahus kõne alla – su internetimaht saaks lihtsalt liialt kiiresti täis.

Sellel miinusel on aga ka parem külg. Mõned striimiteenused nagu Spotify võimaldavad salvestada tuhandeid lugusid offline-listis, mis tähendab, et neid saab kuulata ka siis, kui ei ole parasjagu internetiühendust. See on analoogne muusika allalaadimisega: kui laadid muusikat alla, ei ole sul vahet, kuskohas muusikat kuulata või kas internetiühendus on parasjagu olemas.

Kas sa eelistad muusikat „omada“?

Ehkki muusika striimimine on väga mugav, võib see tekitada pisut „tühja“ tunde. Sa saad muusikat kuulata vaid nupuvajutuse abil ning unustada järgmine hetk artisti alatiseks. Omamoodi tekitab see tunde nagu muusika oleks kauge ja sama kergesti vahetatav nagu sokid.

Kui sa naudid pigem seda, kui sul on käega katsutavad tooted ehk CD-plaadid, mida riiulis imetleda või sulle meeldib emotsioon, mille saad, kui tead, et plaat on sinu oma, siis on ilmselgelt CD soetamine parem mõte.

Milline on su muusikaeelarve?

Rahaküsimusest ei saa lihtsalt üle ega ümber. Tänu striimimisele on võimalik nautida peaaegu lõputus koguses muusikat ilma, et peaksid kas või ühe sendi maksma. Iseenesest mõista saab tasulise paketi ostmisel striimiteenuseid mugavamalt nautida, ent kokkuvõttes on see siiski odavam kui plaadi ostmine, eriti, kui sa kuulad muusikat iga päev.

See-eest aga plaadi ostmisel on see plaat sul käe ulatuses igaveseks. Esialgu võib kümne euro ringis maksev plaat tunduda kallina, aga arvestades, et seda plaati ei saa keegi ära võtta ning sa ei sõltu isegi arvuti olemasolust, kaalub see väärtuslik omadus hinna üles.

Kas sulle meeldib avastada uut muusikat?

On selge, et keegi ei lähe muusikapoodi selleks, et sealt osta midagi juhuslikku „avastamise“ eesmärgil. Tavaliselt ostetakse siiski armastatud artisti plaat, mis piirab oluliselt võimalust millegi uue ja huvitava otsa sattuda. Striimiteenused soovitavad tihtipeale sulle aga ise uusi muusikapalasid, mille otsa sa poleks muidu mitte kunagi sattunud. Selle punkti osas võidab striimiteenus igal juhul oma suurte muusikakataloogide, soovituste ja palju muuga, mis aitab avastada uut muusikat.

Mis kõlab paremini?

Kui sa oled audiofiil, siis ei jõua digitaalne striimiteenus kunagi ligilähedale plaadi kvaliteedile. Striimiteenustes olevad failid on üsna kõvasti kokku pakitud, mistõttu kannatab kvaliteet. Sellele lisaks võib striimides tekkida internetiühenduse probleeme, mis segab jällegi muusika kuulamist. Arusaadavalt ei pea selliste probleemidega jändama, kui kuulad CD-d.

Isegi, kui striimiteenused on suurepäraseks asenduseks CD-plaatide ostmisele, ei suuda striimiteenus ealeski 100%-liselt välja vahetada CD-plaate (Visita este portal web). Kui sinu jaoks on tähtis ülim kvaliteet ning sa fännad mõnda artisti, on mõttekas endale varem või hiljem soetada ka plaat – see jääb sulle alatiseks ning võimaldab segamatult kuulata muusikat igal ajal.

10 maailma kõige kuulsamat Euroopa muusikut

Ameerika artistid vallutavad maailma edetabeleid igapäevaselt ning enamus meist suudavad mõlema käe sõrmedel üles lugeda kümme kuulsat artisti. Kuidas on lood aga Euroopa muusikutega? Enamasti me isegi ei mõtle sellele, kuivõrd vinged muusikud on pärit siitsamast meie kodukandi lähedalt. Seepärast reastame alljärgnevalt 10 bändi ja muusikut, kes on maailmas laineid löönud ning kellest sa oled kindlasti kuulnud.

1. HIM

See on ansambel, mille loomingu kuulamisel ei tuleks korrakski pähe, et tegemist on bändiga, mis on meile niivõrd lähedalt pärit, ent see fenomenaalne rokk-ansambel on pärit Eesti põhjanaabrist Soomest. Ansambel loodi juba 1992. aastal ning tegutseb tänini aktiivselt, kujundades moodsat rokimaailma.

2. Biitlid ehk The Beatles

On väga raske leida mõnda muusikafänni, kes poleks mitte kunagi kuulnud biitlitest. See Inglise rokkbänd loodi 1960. Aastal ning nad olid vaieldamatult oma ajastu kõige mõjukamad artistid. Pika karjääri jooksul katsetati palju erinevaid nišše, nende hulgas klassikalised ballaadid, hard-rock ning isegi psühhedeeliline muusika.

3. ABBA

Rootsist pärit poprühm ABBA loodi 1972. aastal ning põnev nimi pandi kokku ansambli liikmete esinime esitähtedest. Bänd muutus kiirelt üheks popmuusika ajaloo kõige edukamaks ansambliks, domineerides edetabeleid aastatel 1974 kuni 1982. Sellele lisaks võideti 1974. aastal ka Eurovisiooni lauluvõistlus ja tänini saab öelda, et selle grupi näol on tegemist kõige edukama rühmaga, kes on eales sellel võistlusel osalenud.

4. Björk

Kui eelmised kolm olid pigem põhivoolu artistid, siis Björk on pigem alternatiivse stiiliga, mida kirjeldab hästi eklektilisus ning võrreldamatu erilisus. Lauljatar on juba 1993. aastast tegutsenud solokarjääriga ja jätkab tänapäevalgi aktiivselt tegutsemist.

5. U2

U2 on pärit Iirimaalt Dublinist ning bänd moodustati juba 1976. aastal. Pika tegutsemisaja jooksul on bänd jätnud sügava mulje miljonitele fännidele ja tegutsetakse aktiivselt praegugi, mistõttu võib öelda, et tegemist on ühe kõige kauem tegutseva „poistebändiga“. Esivokaal Bono on omamoodi lausa kultuslik ning kogu bändi mõju tunneb ka popkultuuris.

6. A-ha

See on nimi, mida tunnevad paremini 90-ndate muusika fännid, kuid ansambel tegutseb tasapisi tänapäevalgi. Norrast pärit ansambel alustas tegevust juba 1982. aastal, kuid leidis rahvusvahelise edu pigem dekaad hiljem. Laul „Take On Me“ on igal juhul kõigile tuttav!

7. Queen

Milline muusikute nimekiri oleks täiuslik, kui seal ei oleks esitletud Queen? Fenomenaalne Briti rokkbänd loodi Londonis 1970. aastal ning klassikalises koosseisus olid legendaarsed Freddie Mercury, Brian May, Roger Taylor ja John Deacon. Pole olemas ühtegi muusikafänni, kes ei teaks laule „Bohemian Rhapsody“, „We Will Rock You“ ja „We Are The Champions“. Suuresti võib öelda, et Queen on progressiivse roki ja poproki isa!

8. Daft Punk

See kooslus on kindlasti tuntud ka nooremate muusikasõprade seas. Daft Punk, kellel on olnud globaalselt fenomenaalne edu viimastel aastatel, said tegelikult alguse Prantsusmaal juba 1990-ndatel aastatel.

9. Andrea Bocelli

Itaallased ei jää sugugi nimekirjast välja. Bocellit on tihti nimetatud meie aja parimaks lauljaks ning Itaaliast pärit tenor on korduvalt auhinnatud oma imelise hääle pärast. Muuseas on Bocelli esindatud ka Hollywoodi kuulsuste alleel omaenda tähega!

10. Robbie Williams

Robbie Williams, kes on ehtsamast ehtsam inglane, sai kuulsaks popgrupist Take That, mis tegutses aktiivselt veel kümmekond aastat tagasi. Pärast ansambli lahkuminemist alustas Williams solokarjääri, millega ta saavutas rahvusvahelise edu koheselt. Williamsi edu rõhutab juba ainuüksi asjaolu, et 2006. aastal lisati ta Guinnessi rekordite raamatusse, kuna tema tuurile müüdi ühe päeva jooksul lausa 1.6 miljonit piletit!

Siit nimekirjast jäi selgelt välja kümneid suurepäraseid ansambleid ja artiste. Kui pisut ringi vaadata, võid avastada, et pea kõik su lemmikartistid on tegelikult pärit Euroopast!

Loe lähemalt Penge247.

Klassikalise roki faktid, mis on täiesti uskumatud, kuid tõesed

Kas sulle meeldib rokk ja hoiad poppmuusikast eemale nagu kulutulest? Kõik, kes on arvanud, et rokkmuusika seisneb üksnes metsikus käitumises ning hõlmab endast vaid kitarri tinistamist, võivad üllatuda – rokkmuusika, eriti just klassikaline rokk, on täis üllatusi, mida ei suudaks esialgu lausa uskuda. Seepärast rivistame alljärgnevalt mõned faktid, mida sa suurima tõenäosusega varem ei teadnud. Artikkel on tehtud Lan247.

1. Oled kunagi mõelnud, kuskohast sai oma hüüdnime U2 juhtvokaal Bono? Pole vaja rohkem nuputada – nimi pandi Dublini kesklinnas asuva kuulmisabi toodete poe Bonavox järgi, mida lühendati pisut suupärasemaks Bonoks.
2. Esimesel Rolling Stone ajakirja kaanel oli John Lennon, ent enim kaanepilte on olnud Biitlitel, kes saavad uhkeldada enam kui 30 kaanelooga.
3. Omapärase nimega bänd Lynyrd Skynyrd sai nime keskkooliõpetaja Leonard Skinneri järgi, kes viskas ajutiselt õpilased koolist välja pikkade juuste pärast.
4. Guinnessi rekordite raamatu järgi on Queenil kõige kauem tegutsenud fännklubi. Lojaalsus ei sure eales!
5. Bob Dylani sünninimi on Robert Allen Zimmerman, kuid mõnda aega kutsus ta end ka nimega Elston Gunn ja Sergei Petrov. Seoses Dylaniga on oluline ka mainida, et 2016. aastal pärjati teda Nobeli kirjandusauhinnaga.
6. AC/DC kitarrist Malcolm Young töötas noorena rinnahoidjavabrikus. Ehkki see kõlab üsna skandaalselt, oli ta töökoht tegelikult üsna tavapärane: ta oli nimelt õmblusmasina mehhaanik.
7. Rokikuningas Elvis Presley salvestas oma karjääri jooksul enam kui 600 laulu, kuid huvitaval kombel polnud mitte ükski neist lauludest tema kirjutatud. Elvisega seondub teinegi fakt: ükskord vahetas ta oma auto 1 dollari vastu, andes selle mehele, kellel ta oli küüti pakkunud.
8. Def Leppardi trummar Rick Allen kaotas kaheksakümnendate keskel autoõnnetuses oma käe. See aga ei tähendanud tema jaoks muusikast eemaldumist. Vastupidi, ta õppis mängima oma jalgadega ning bänd jätkas normaalselt tegutsemist.
9. Van Haleni album „5150“ on nimetatud Eddie Peavey 5150 võimeduse järgi, mis on seejuures ehitatud eksklusiivselt just talle.
10. Nirvana üks kuulsamaid laule „Smells Like Teen Spirit“ on nimetatud tegelikult deodorandibrändi „Teen Spirit“ järgi. Laulja Kathleen Hanna, Bikini Killi juhtvokaal, kirjutas kunagi Kurt Cobaini seinale lause „Kurt Smells Like Teen Spirit“, kuna Kurti toonane tüdruksõber kandis Teen Spirit deodoranti.
11. Black Sabbathi kitarrist Tony Iommi kaotas tööõnnetuses osa oma kahest sõrmest, kuid jätkas siiski mängimist tänu seadmele, mis muutis tema sõrmeköndid nö „pikemaks“ ning ta ka tuunis kitarri, et selle keeled oleksid pisut lõdvemad. Uus stiil osutus fenomenaalseks!
12. Kes ei oleks kuulnud laulu „Yesterday“? Sellel on ka hea põhjus. Laulu originaal avaldati esimest korda 1965. aastal, ent kahe aasta pärast oli juba loodud 466 versiooni sellest laulust. Tänapäeval on olemas juba enam kui 4000 versiooni!
13. Kui sa arvasid, et su perekond on pöörane, siis see pole midagi võrreldes Rolling Stones’i bassisti Bill Wymaniga. Bill alustas 47-aastaselt suhet toona vaid 13-aastase Mandy Smithiga. Kui neiu sai täisealiseks, abiellusid nad, ent lahutasid abielu viivu aastakese pärast. Sellega asi aga ei lõppenud. Billi eelmisest suhtest sündinud poeg Stephen abiellus 30-aastaselt Mandy Smithi ema Patsy’ga, kes oli toona 46-aastane, teisisõnu: Billi poeg abiellus oma isa ämmaga ehk oma kasuema emaga! Või veelgi pöörasemalt öeldes: oma kasuvanaemaga. Sel ajal oli küll Billi ja Mandy suhe lahutatud, kuid kui nad oleksid koos olnud, oleks Stephen olnud omaenda isa äi ning enda vanaisa.

Kas sa teadsid juba mõnda nendest faktidest? Selliseid fakte võib loetleda üles veelgi sadu. Rokimaailm on üks pöörane maailm!

Tänu meie Rootsi toetajale.

Muusika muutuv roll läbi elu

Kas muusika tähendab meie jaoks läbi terve elu samu asju? Ilmselt mitte, sest ajas muutuvad meie endi väärtushinnangud, tõekspidamised, teadmised ja tundemaailma puhangud. Seetõttu on põnev uurida, millisel moel erineb muusika mõiste teismelise ja täiskasvanu, elatanud inimese ja lapse vahel. Selles blogipostituses võtame luubi alla erinevad vanusegrupid ja uudistame lähemalt, mida nende jaoks muusika konkreetsel eluetapil võib sümboliseerida.

Lapseiga (0-13)

Lapseeas on muusika osa maailma avastamisest ja lõpmatust katsetuste jadast. Väidetakse, et juba beebid kuulevad ema kõhus muusikaviise ja reageerivad neile emotsionaalselt, seda vähemalt raseduse lõpunädalate puhul. Just sellepärast muutusid vahepeal väga populaarseks arvamused, et kõhubeebidele tasub lasta klassikalist muusikat, kuna see pidavat neid intelligentsemaks muutma. Igatahes juba ema kõhust välja hüpanud sülelapsed armastavad igal juhul muusikat kuulata. Kogu suhestumine muusikaga toimub läbi avastuste ja mängulise kompamise. Mõningad muusikapalad võivad alguses ehmatavad olla, kuid aja jooksul õpivad lapsed teatud žanre ja lugusid armastama. Samal ajal ei pruugi jällegi mõningad teised viisijupid absoluutselt neid kõigutada. Isegi vanemas lapseeas ei pruugi pere pisemad väga palju tähelepanu pöörata loo sõnadele. Pigem haarab nende tähelepanu rütmid, viis ja erinevad pillid. Kõige selle juures on tasub tähele panna, et alates 7.-8. eluaastast muutuvad lapsed tunduvalt teadlikemateks kuulajateks, kuna mängu tulevad tugevamalt eakaaslaste muusikaeelistused ja erinevad sotsiaalsed hierarhiad. Mõne populaarse grupiliidri muusikamaitse võib hakata mõjutama teiste laste eelistusi üllatavalt tugevalt lån på dagen.

Teismeiga (14-19)

Teismelised ja muusikad käivad praktiliselt käsikäes. Teismeiga tähendab enda eelistuste ja uskumuste leidmise aega, mistõttu võib toimuda muusika poole pealt päris palju eksperimenteerimist. Üks põhilisemaid asju teismeliste ja muusika omavahelise suhte juures on eneseväljendus ning muusika kaudu identiteetide loomine. Seejuures on identiteediloome juures oluline mitte ainult isikliku “mina” loomine, vaid ka kuuluvustunde arendamine ja eakaaslastega ühiste huvide põhjal grupeerumine. Paljud lapsevanemad omavad kogemusi puberteediealiste lastega, kes ootamatult koju tulles näitavad uut soengut või tavapäratut rõivastust. Selliste äkiliste muutuste taga on tihti just nimelt muutunud muusikamaitse. Teismelisi muusikafänne iseloomustab suur muusika žanriline variatiivsus, kuna toimub pidev katsetamine ja loominguliste piiride kompamine. Pealegi jälgivad puberteediealised täiskasvanutega kõrvutades rohkem trende ja on väga tundlikud selle suhtes, mis on popp ja mis seda sugugi pole. Raskemat sorti muusika kuulamine võib peegeldada teismeeas mässumeelsust, reeglite rikkumist ja muid inimese arenguga kaasas käivaid nähtusi.

Täiskasvanuiga (20-65)

Täiskasvanuks saades on teismeliste mässumeelsus ja katsetamine kadunud ning mõned inimesed on muusika juurde rohkem jäänud kui teised. Mõningad ühiskonnaliikmed leiavad end melomaani staatusest: neile meeldib muusika sedavõrd palju, et nad on kursis kõige pisemate nüanssidega. Seeläbi saavad nad teadlikuks muusikamaailmast viisidel, mida paljud meist ei oskaks uneski näha. Tavalistel inimestel on lihtsalt välja kujunenud lemmikžanrid ja artistid, jättes nende kõrvale siiski ruumi spontaanseteks avastusteks. Erinevalt lastest ja teismelistest ei pruugi täiskasvanud enam sellisel määral maailma muusika kaudu avastada (väikelapsed) või piire kombata (teismelised). Sellegipoolest jätkub vähemalt 20ndates uute asjade avastamine ja nii mõnedki noored täiskasvanud võivad kardinaalselt oma muusikamaitset enne 30ndaid eluaastaid muuta. Täiskasvanud kogevad kindlasti oma elu teisel poolel, kuidas nende nooruses populaarsust kogunud bändid ja lauljad hakkavad oma senist menu kaotama. Või juhtub hoopistükkis midagi üllatavat ja mõni noorusaegne lavade lemmik teeb ootamatu läbilöögi teist korda oma karjääri jooksul. Kui kellelgi on lapsi, siis toimub oma senise muusikamaitse lahti mõtestamine oma järeltulijate eelistuste taustal.

Pensioniiga (65+)

Pensionile jäädes muutuvad inimesed vähem spontaansemaks, kuna tervis pole enam endine ja sotsiaalne sidevõrgustik on hakanud lagunema. Leidub aktiivseid pensionäre, kes otsivad jätkuvalt uusi kogemusi, kuid need on tunduvas vähemuses – LaanMe.no. Mõned uuringud on näidanud, et tavainimeste hulgas väheneb vananedes muusika kuulamise päevane määr tunduvalt. Seevastu ei saa väita sama terve elu muusikalainel elanud melomaanide kohta. Neil on nüüd vanaduses veelgi rohkem aega pühenduda oma meelistegevusele – muusika kuulamisele. Kõige harvem juhtub aga seda, et keegi oma vanaduses hakkab käituma nagu teismeline muusikakuulaja, avastades enda jaoks meeldiva subkultuuri ja pühendudes ühistele kohtumistele ning muusika otsekui religioosselt kuulamisele.

Miks proovida muusikateraapiat?

Muusika- ja heliteraapia on üks erinevate terapeutiliste meetodite kasvavaid harusid. Suur osa eestlasi võib küll kõikvõimalike teraapiate suhtes umbusklikult meelestatud olla, kuid praktiliste kogemuste näol pole vist mitte keegi muusikateraapia vastu prestamos en linea. Arvestavav hulk inimesi kasutab muusikat terapeutilises võtmes täiesti enda teadmata. Pärast pikka ja rasket töö- või koolipäeva heidetakse voodile pikali, pannakse kõrvaklapid pähe ja sukeldutakse võnkuvate helide maailma. Taoline tegevus on täiesti legitiimne viis, kuidas heliteraapiat kogeda. Siiski on olemas teisigi viise.

Professionaalsed heliterapeudid ei keskendu ainult heliteraapia tavalistele omadustele ja võtetele. Sessioonide käigus proovitakse mõista, mis toimub inimese alateadvuses. Heliterapeudid keskenduvad negatiivsetele vibratsioonidele prestamos personales rapidos, mis on inimkeha enda alla haaranud ja mis oma tegevuse käigus mõjutavad negatiivselt nii mõtteid kui tegusid. Nende negatiivse laenguga võngete tulemusel võib elukvaliteet oluliselt langeda ja inimene võib isegi erinevatesse kroonilistesse haigustesse haigestuda. See on kõvasti kõrgem tase lihtsalt vabal ajal lõõgastuseks muusika kuulamisest. Heliteraapiat saab läbi viia ainult professionaalne terapeut, kes teab täpselt, mida oma oskustega on võimalik iga indiviidi jaoks korda saata.

Muusikateraapia keskendub enamjaolt kindlate vibratsioonide asemel laiemalt muusika mõjule inimorganismi suhtes. Muusikal on erakordne võime mõjutada meie emotsioone ja heaolu. Öeldakse, et meie aju on justkui muusikast niivõrd lummatud, et terved suured protsessid võivad hakata õigesti ajastatud muusika toimel teistmoodi tööle. Hea näide sellest on klassikaline muusika prestamos sin buro. Klassikalise muusika austajatel hakkab oma lemmikpalade kuulmisel tööle korraga mitmed ajutegevust suunavad närvikeskused: emotsionaalsed ja õppimisega seotud keskused on eriti tugevalt aktiveeritud. Seetõttu võivad klassikalise muusika sessioonid õigete inimeste puhul viia selleni, et teraapia käigus paraneb tähelepanu ja pärast terapeutiliste meetodite rakendamist on võimalik efektiivsemalt õppetööd teha.

Aga kui ei soovi terapeudi juurde minna või selleks pole lihtsalt piisavalt raha? Üks viis muusikateraapia tegemiseks kodustes tingimustes on võimalikult rahustavate muusikapalade leidmine ja nende kuulamine pikema aja vältel. Siinkohal peame pikema aja mõiste silmas vähemalt poole tunni pikkust ajalist kestvust, kuna lühema aja puhul ei pruugi muusikapala kuulamise toime närvisüsteemile piisavalt optimaalse mõjuga olla. Mitme tunni pikkused seansid võivad aga kehvasti lõppeda, kuna varem või hiljem käib peas “klõks” ja tähelepanu hakkab tugevalt hajuma. Kui tähelepanu pole enam kindla fookusega, siis hakkab muusikateraapia positiivne mõju küllaga vähenema.

Laste puhul on samuti muusika terapeutilise toimega. Lastega koos tasub kuulata klassikalist muusikati või igihaljaid lastelaule. Peale selle võib ka koos laulda, kuna see toob kõigile hea tuju ja aktiveerib iidsed neuroloogilised ajurakkude mustrid. Kunagisel ajal koguneti ümber lõkke või suure külatule, et laulda koos laule, mängida trummi ja tekitada võimas ühtne tunne. Suur osa tolleaegsest emotsionaalsest reaalsusest on tänaseks päevaks ajaloo hammasrataste vahele jäänud, kuid evolutsiooniga tegelevad teadlased on kindlaks teinud, et meie ajudes on jätkuvalt see sügavalt muusikaga ühendumise võime veel alles. Kindlasti tasub seda oma lastes arendada musikaalse teraapia kaudu, kuna iialgi ei või kindel olla, mil sellega tegelemine võib lapses ootamatult positiivse muusikatalendi välja tuua. Alati võib katsetada!

Kokkuvõttes on heliteraapia saadaval põhiliselt professionaalsete heliterapeutide kaudu, kuid muusikapõhist teraapiat on võimalik lisaks väljaõppinud terapeutidele ka kodustes tingimustes proovida. Seejuures tasub meeles pidada, et ise korraldatud musikaalsed sessioonid ei pruugi sugugi nii mõjusad olla, kui ametlikus kohas kogetud teraapiad ja kursused.

Trenni pleilistide koostamise ABC

Inimesed jagunevad trenni-muusika suhte osas kahte leeri. Esimesse kuuluvad kõik need, kellele ei sobi absoluutselt treeningu ajal muusika kuulamine, kuna see ajab nende rütmi segamini prestamos rapidos ja alandab trennikvaliteeti tunduval määral. Teisest võib leida inimesed, kes naudivad trenni ajal erinevate pleilistide kuulamist ja nad tunnevad, et muusika annab neile kirjeldamatult palju juurde. Ja see blogipostitus ongi mõeldud just neile viimastele. Järgnevalt uurime, kuidas on mõistlik endale trenni pleiliste koostada, et treening läheks võimalikult sujuvalt ja ilma igasuguste viperusteta.

Mine MP3-mängija abimenüüsse, et teha kindlaks, kuidas on võimalik sisestada BPM (Beats Per Minute ehk löögisagedus minutis) väärtust igale loole manuaalselt. Tavaliselt saab selle numbri väärtuseks olema midagi 50 ja 150 vahepeal creditos rapidos sin papeles, kuigi ka muud väärtused on kindlasti võimalikud. Kui sa ei leia abimaterjalidest vastavat teksti üles, siis kasuta Google otsimootorit, et enda konkreetse tarkvara kohta rohkem teavet saada.

Internetist pead otsima välja, millised on sinu lemmiklugude löögisagedused, et saaksid täpsemalt oma pleilistide kallal tööd tegema hakata. Selleks võib kasutada veebipõhiseid andmebaase või kasutada vastavadi kalkulaatoreid, kuhu tuleb sisestada MP3-faili detailid, mille alusel saab juba täpsemat infot väljastada.

Kui oled ilusti löögisagedused teada saanud, siis sisesta need oma MP3-mängijasse või mobiiliäppi, mis sellega tegeleb. Nüüd on aeg sorteerida oma muusika tempo ehk löögisageduse alusel. Kõige kasulikum on neid muusikapalasid ja helilõike kategoriseerida kümneste löögisageduste kaupa, näiteks 80-90 löögisagedust, 90-100 löögisagedust jne. See hoiab rahulikult su treeningu kiirust ja tempot ilma selleta, et tekiks tohutuid kõikumisi ja siia-sinna liikumisi oma rütmis. Spordieksperdid väidavad, et sellised kõikumised võivad isegi treeningu käigus tekkinud vigastuste saamisele kaasa aidata.

Nüüd on aega grupeeritud löögisageduste põhjal teha vastavad pleilistid. Veendu, et su mobiiltelefonis või MP3-mängijas oleksid need järjestikuses mängimisfaasis. Ja siis edasi ei jäägi midagi muud üle, kui tuleb liikuda välja ja hakata trenni tegema. Tublit higistamist teile!

Heliloojaks olemise võluv kunst

Kas oled kunagi lootnud sellele, et sinust võiks ühel päeval helilooja saada? Tänasel päeval saadaval olevate võimaluste juures ei peaks see sugugi mingiks soovunelmaks muutuma. Tegelikult on meie ümber nii palju erinevaid kursusi, õpikuid ja koolitusi pikalaina, et heliloojaks olemise kunst ei peaks mitte kellelegi kättesaamatuks osutuma. Nüüd aga vaatamegi lähemalt, kuidas on võimalik praktiliste sammudega pihta hakata!

Kui tunned, et koolituste rahast jääb natuke puudu, siis asendamatu viis kiireks rahasüstiks on kiirlaenud. Kiirlaenud on mugav moodus lisaraha saamiseks. Enne kiirlaenu võtmist tee kindlaks, et sul on piisavalt ressursse raha tagasi maksmiseks. Kui see ongi nii, siis ei tasu kiirlaenu võtmisega oodata: oma unistused tuleb ellu viia!

Mine kursustele või koolitustele

Kui sa ei mängi veel ühtki pilli, siis nüüd on viimane aeg seda alustada. Pilli mängimine on oluline eeldus heliloojaks saamise juures. See aitab paremini mõista iga üksiku pilli toimimist ja heliloojana pead sa isegi laiemalt mõtlema: eesmärk on saada lai valik erinevaid pille omavahel harmoneeruma, nii et see viiks kuulaja otse seitsmendasse taevasse pikavippi ilman luottotietoja. Sa ei pea hakkama igal juhul klaverit õppima, kuigi tegu on üsna tavapärase viisiga alustamaks heliloome õpinguid. Nii mõnedki heliloojad on hakanud hoopis alguses õppima kitarri, oboed, flööti või trumme. Jah, isegi trumme! Seetõttu pole tähtis nii väga konkreetne pill, vaid see, millisel moel sa oskad selle pilli kasutamist laiemasse loomingusse asetada ja õppe käigus tekkinud õppetunde tulevikus rakendada.

Õpi kuulama

Musikaalne kuulmine on üks asi, mis tuleb tugevalt kaasa sellega, kas sulle on antud head geenid või mitte. Kuid kohe kindlasti pole geenid ainuke faktor, mis lõplike oskuste juures rolli mängima hakkab. Musikaalset kuulmist on võimalik treenida. Piinlikult täpse, allaandmatu ja detailidesse laskuva treeninguga! Maailmas leidub tõsiselt vahvaid õpetajad, kes oskavad treenida kuni viimse noodini oma õpilaste kõrvu, et neist saaksid eriliselt võimsad muusikagurud, kes hakkavad isegi Andre Lloyd Webberile palju konkurentsi pakkuma.

Tee endale heliredel selgeks

Kas mäletad veel põhikoolist heliredelit ja noodistikku? Kui mitte, siis on vaja need kohe-kohe endale selgeks teha, kuna ilma nende põhjaliku tundmiseta on peaaegu võimatu muusikat komponeerima hakata. Toome siinkohal paralleeli matemaatikaga. Sul pole võimalik enne hakata konkreetseid tehteid lahendama, kui sa pole ära õppinud, mis on numbrid ja millistel alustel üldse liitmine-lahutamine ning korrutamine-jagamine toimib. Täpselt sama on muusika ja heliloomega. Kui jätad õppimata nii tähtsad alused, siis kukub kogu õppimise plaan kokku, kuivõrd selle õppe vundament on nii nõrk.

Ootamatud viisid, kuidas muusikat mõista

Selles blogipostituses teeme väikese ülevaate ootamatutest viisidest imprumut rapid, kuidas on võimalik muusikat lahti mõtestada.

Muusika on … ühtsus!

Kõik inimesed kuulavad maailmas credit rapid fara acte mingit muusikat ja kui eriti lüüriliseks minna, siis kuuleme muusikat isegi metsas jalutades: linnud loovad kauneid meloodiaid, mis kütkestavad ka kõige loodusekaugemaid inimesi. Samas näeme seda meie enda riigi laulupidude pealt, kuidas muusika, laulud ja tantsud võivad koheselt nii suurt hulka inimesi kokku tuua ja neile täiesti uue hingamise anda.

Muusika on … religioon!

Jah, nii mõnegi isiku jaoks on muusika nagu usk, mis on joovastav ja võtab täiesti üle. See on religioon, sest me käime kirikus (plaadipoes), jumalateenistusel (kontserdil) ja loeme igapäevaselt piiblit (kuulame muusikat arvutist). Ja me usume alati, et muusika võib meie tuju heaks teha või mingil moel meie emotsioonidega ühtesse astuda. Me usume muusikasse!

Muusika on … teraapia!

Nii paljudele inimestele mõjub muusika terapeutiliselt. Kui kuulame üksi muusikat, siis saame ülejäänud maailmas hetkeks välja lülitada ja keskenduda isiklikele tunnetele ning emotsioonidele. Niisugune kogemus on rikastav ja annab meie elu nägemisele uusi perspektiive, mida ilma kõrvus kõmisevate laulude ei osanukski näha.

Muusika on … universaalne keel!

Kõik rahvad ja kultuurid on ühel või teisel moel muusikat teinud. Alates primitiivsetest kõlapillidest ja nende mürtsutamistest lõkke ääres, kuni tänapäevase poplugude ja megakontsertideni välja. Kõik mõistavad muusika keelt ja nii mõnedki inimesed on andnud sellele sõrme ning muusika on võtnud terve keha.

Muusika on … nauding!

Mõnusad rütmid, keelpillide plinistamine ja mahedad vokaalid – kellele ei mõjuks muusika kuulamine nauditavalt? See on päris haruldane nähtus, kui inimese emotsionaalset seisundit muusika mitte mingil moel ei mõjuta. Teadlased on seda uurinud ja tulnud välja isegi väidetega, et psühhopaatlike kalduvustega inimesed kipuvad muusikaga mitte suhestuma.

14 parimat ütlust muusika kohta

Ajaloos on öeldud väga palju nutikaid asju muusika ja selle kuulamise kohta. Järgnevalt teeme pisikese ülevaate kõige parematest ütlustest muusika kohta!

1. ütlus
Muusika väljendab seda, mida ei saa öelda, kuid mille peale ei saa vaikima jääda.

2. ütlus
Muusika pole see, mida ma teen, vaid kes ma olen.

3. ütlus
Heal muusikal pole “parim enne” kuupäeva.

4. ütlus
Muusika võib muuta maailma, kuna see võib muuta inimesi.

5. ütlus
Maakeral on muusika neile, kes oskavad kuulata.

6. ütlus
Muusika on kunst, mis läheb kõrvadest sisse ja leiab otsetee südamesse.

7. ütlus
Muusika annab universumile hinge, tiivad mõistusele, lennu kujutlusvõimele ja elu kõigele.

8. ütlus
Minu jaoks ei saa ühte päeva ka mööduda ilma muusika kuulamiseta: see on minu hing!

9. ütlus
Inimesed on nagu muusika. Mõned räägivad tõde ja teised on lihtsalt müra.

10. ütlus
Iga lemmiku muusikapala taga on rääkimata lugu.

11. ütlus
Muusika muudab mind tugevamaks inimeseks, sest see on hinge keel!

12. ütlus
Sinu süda on lihtsalt noodikäimar sinu elu laulu jaoks.

13. ütlus
Ilma muusikata oleks elu täielik viga.

14. ütlus
Kui sõnad haihtuvad, siis muusika räägib meiega.

Kuidas paremaks muusika kuulajaks saada?

Kas üldse on võimalik saada paremaks kuulajaks? Jah, vestlustes ja suhetes küll, aga paljud ahhetavad, kui saavad teada, et muusikatki on võimalik paremini kuulama hakata. “Hähh, selline asi pole võimalik,” heituvad paljud inimesed üle maailma, kui kuulevad, et muusikat saab paremini tajuda või seda mugavamalt igapäevasesse elusse integreerida. Selles blogipostituses anname teile võimalikult praktilisi näpunäiteid, mille abil on võimalik muutuda edukamaks muusika nautlejaks ja seeläbi rikastada nii enda kui oma kaaslaste argipäevast elu.

Proovi leida uut muusikat

Uue muusika leidmine on oluline, sest see rikastab artistide repertuaari, mida igapäevaselt võiksid kuulata. Kui kuulad rohkem erinevaid žanre ja muusikuid, siis peatselt mõistad, et aju on nagu muskel, mille treenimine teeb sind tugevamaks. Aja möödudes saad aru, et võimekama mõistusega saab senisest rohkem muusikalisi žanre nautida. Aga kuidas leida uut muusikat? Üks hea viis on minna YouTube interneti keskkonda ja lihtsalt ringi vaadata. Proovi kuulata muusikapalasid, millel on vähem kui 10 000 vaatamist. Suurema tõenäosusega on tegu vähetuntud või eksperimentaalsemate bändidega, kelle viljeletud muusika vajab pigem teravdatud kõrvu ja muusikalist kuulmist. Pealegi võid hakata küsima sõpradeltki uue muusika kohta. Milliseid uusi bände on nemad viimasel ajal kuulanud? Kas need on head? Kui neile see sobib, siis hakka kindlasti samu bände kuulama, mida nemadki. Muusika on väga ühendav tegevus ja see toob kõigile palju rõõmu.

Kasuta muusikaäppe

Tänaseks päevaks on loodud niivõrd palju erinevaid muusikaäppe. Neid saab kasutada väga paljudeks erinevateks otstarveteks. Näiteks on võimalik heli laskmise järgi lasta aplikatsioonil ära tunda, mis looga on tegemist, kui sul endal see mitte kuidagi ei meenu. Samuti võid kasutada teisi äppe, et kuulata piiramatul hulgal muusikat. Seejuures pead võib-olla ainult ühte asja tegema, milleks on mõningate reklaamide kuulamine muusikalugude vahele. See on väga hea lahendus, sest äppide abil saab kuulata ka sellist muusikat, mida võib-olla ei pruugi raadiost enam tullagi. Näiteks kuuluvad nende muusikapalade hulka hitid, mis olid populaarsed paarkümmend aastat tagasi, kuid mida tänapäeval enam ükski raadiojaam ei soovi oma kuulajatele lasta. Suurem osa muusikaäppe on tasuta, kuid mõnikord saad maksta eraldi tasu premium ehk kõrgema taseme versiooni eest. Kui arvad, et see võib midagi olla, mis sulle meeldib, siis külasta Androidi või iPhone jaoks suunatud e-keskkondi, mille kaudu saab endale aplikatsioone alla laadida.

Käi hästi palju kontserditel

Üks asi on kuulata oma lemmikuid artiste kõrvaklappidega või arvuti kõlaritest, kuid täiesti teine teema on minna live-kontserdile, mis võtab jalust nõrgaks ja annab pikaks ajaks korraliku energialaengu. Keerulisem on käia tuntud välismaiste artistide esinemistel, kuna need leiavad üldjuhul aset ainult maailma suurlinnades. Eestisse sattuvad ülemaailmsed tipud harvem, kuigi selle juures on erandeid olnud nagu Tina Turner, Queen, Robbie Williams ja teised menubändid või -muusikud. Igatahes on meil Eestiski toredaid ja populaarseid bände, kes korraldavad tihemini kontserdeid. Nende hulgas on Terminaator, Smilers ja teised rahva lemmikud, kes on nii mõnegi igihalja kodumaise poplauluga välja tulnud.

Kuula hoolikat … isegi väga hoolikalt

Proovi jälgida, kuidas on seotud konkreetsed muusikapalad ja sinu enda emotsioonid. Millised lood tekitavad sinus päikeselise suvepäeva tunde? Millised laulud meenutavad pigem külma talveõhtut jäise õhu ja lootusetu atmosfääriga? Kõikidel lugudel on mingi emotsionaalne kiht juures, mida kuulates on võimalik iseenda kohta rohkem juurde õppida. Ega ilmaasjata ei kasutata muusikat isegi terapeutiliselt.