Klassikalise roki faktid, mis on täiesti uskumatud, kuid tõesed

Kas sulle meeldib rokk ja hoiad poppmuusikast eemale nagu kulutulest? Kõik, kes on arvanud, et rokkmuusika seisneb üksnes metsikus käitumises ning hõlmab endast vaid kitarri tinistamist, võivad üllatuda – rokkmuusika, eriti just klassikaline rokk, on täis üllatusi, mida ei suudaks esialgu lausa uskuda. Seepärast rivistame alljärgnevalt mõned faktid, mida sa suurima tõenäosusega varem ei teadnud. Artikkel on tehtud Lan247.

1. Oled kunagi mõelnud, kuskohast sai oma hüüdnime U2 juhtvokaal Bono? Pole vaja rohkem nuputada – nimi pandi Dublini kesklinnas asuva kuulmisabi toodete poe Bonavox järgi, mida lühendati pisut suupärasemaks Bonoks.
2. Esimesel Rolling Stone ajakirja kaanel oli John Lennon, ent enim kaanepilte on olnud Biitlitel, kes saavad uhkeldada enam kui 30 kaanelooga.
3. Omapärase nimega bänd Lynyrd Skynyrd sai nime keskkooliõpetaja Leonard Skinneri järgi, kes viskas ajutiselt õpilased koolist välja pikkade juuste pärast.
4. Guinnessi rekordite raamatu järgi on Queenil kõige kauem tegutsenud fännklubi. Lojaalsus ei sure eales!
5. Bob Dylani sünninimi on Robert Allen Zimmerman, kuid mõnda aega kutsus ta end ka nimega Elston Gunn ja Sergei Petrov. Seoses Dylaniga on oluline ka mainida, et 2016. aastal pärjati teda Nobeli kirjandusauhinnaga.
6. AC/DC kitarrist Malcolm Young töötas noorena rinnahoidjavabrikus. Ehkki see kõlab üsna skandaalselt, oli ta töökoht tegelikult üsna tavapärane: ta oli nimelt õmblusmasina mehhaanik.
7. Rokikuningas Elvis Presley salvestas oma karjääri jooksul enam kui 600 laulu, kuid huvitaval kombel polnud mitte ükski neist lauludest tema kirjutatud. Elvisega seondub teinegi fakt: ükskord vahetas ta oma auto 1 dollari vastu, andes selle mehele, kellel ta oli küüti pakkunud.
8. Def Leppardi trummar Rick Allen kaotas kaheksakümnendate keskel autoõnnetuses oma käe. See aga ei tähendanud tema jaoks muusikast eemaldumist. Vastupidi, ta õppis mängima oma jalgadega ning bänd jätkas normaalselt tegutsemist.
9. Van Haleni album „5150“ on nimetatud Eddie Peavey 5150 võimeduse järgi, mis on seejuures ehitatud eksklusiivselt just talle.
10. Nirvana üks kuulsamaid laule „Smells Like Teen Spirit“ on nimetatud tegelikult deodorandibrändi „Teen Spirit“ järgi. Laulja Kathleen Hanna, Bikini Killi juhtvokaal, kirjutas kunagi Kurt Cobaini seinale lause „Kurt Smells Like Teen Spirit“, kuna Kurti toonane tüdruksõber kandis Teen Spirit deodoranti.
11. Black Sabbathi kitarrist Tony Iommi kaotas tööõnnetuses osa oma kahest sõrmest, kuid jätkas siiski mängimist tänu seadmele, mis muutis tema sõrmeköndid nö „pikemaks“ ning ta ka tuunis kitarri, et selle keeled oleksid pisut lõdvemad. Uus stiil osutus fenomenaalseks!
12. Kes ei oleks kuulnud laulu „Yesterday“? Sellel on ka hea põhjus. Laulu originaal avaldati esimest korda 1965. aastal, ent kahe aasta pärast oli juba loodud 466 versiooni sellest laulust. Tänapäeval on olemas juba enam kui 4000 versiooni!
13. Kui sa arvasid, et su perekond on pöörane, siis see pole midagi võrreldes Rolling Stones’i bassisti Bill Wymaniga. Bill alustas 47-aastaselt suhet toona vaid 13-aastase Mandy Smithiga. Kui neiu sai täisealiseks, abiellusid nad, ent lahutasid abielu viivu aastakese pärast. Sellega asi aga ei lõppenud. Billi eelmisest suhtest sündinud poeg Stephen abiellus 30-aastaselt Mandy Smithi ema Patsy’ga, kes oli toona 46-aastane, teisisõnu: Billi poeg abiellus oma isa ämmaga ehk oma kasuema emaga! Või veelgi pöörasemalt öeldes: oma kasuvanaemaga. Sel ajal oli küll Billi ja Mandy suhe lahutatud, kuid kui nad oleksid koos olnud, oleks Stephen olnud omaenda isa äi ning enda vanaisa.

Kas sa teadsid juba mõnda nendest faktidest? Selliseid fakte võib loetleda üles veelgi sadu. Rokimaailm on üks pöörane maailm!

Tänu meie Rootsi toetajale.

Muusika muutuv roll läbi elu

Kas muusika tähendab meie jaoks läbi terve elu samu asju? Ilmselt mitte, sest ajas muutuvad meie endi väärtushinnangud, tõekspidamised, teadmised ja tundemaailma puhangud. Seetõttu on põnev uurida, millisel moel erineb muusika mõiste teismelise ja täiskasvanu, elatanud inimese ja lapse vahel. Selles blogipostituses võtame luubi alla erinevad vanusegrupid ja uudistame lähemalt, mida nende jaoks muusika konkreetsel eluetapil võib sümboliseerida.

Lapseiga (0-13)

Lapseeas on muusika osa maailma avastamisest ja lõpmatust katsetuste jadast. Väidetakse, et juba beebid kuulevad ema kõhus muusikaviise ja reageerivad neile emotsionaalselt, seda vähemalt raseduse lõpunädalate puhul. Just sellepärast muutusid vahepeal väga populaarseks arvamused, et kõhubeebidele tasub lasta klassikalist muusikat, kuna see pidavat neid intelligentsemaks muutma. Igatahes juba ema kõhust välja hüpanud sülelapsed armastavad igal juhul muusikat kuulata. Kogu suhestumine muusikaga toimub läbi avastuste ja mängulise kompamise. Mõningad muusikapalad võivad alguses ehmatavad olla, kuid aja jooksul õpivad lapsed teatud žanre ja lugusid armastama. Samal ajal ei pruugi jällegi mõningad teised viisijupid absoluutselt neid kõigutada. Isegi vanemas lapseeas ei pruugi pere pisemad väga palju tähelepanu pöörata loo sõnadele. Pigem haarab nende tähelepanu rütmid, viis ja erinevad pillid. Kõige selle juures on tasub tähele panna, et alates 7.-8. eluaastast muutuvad lapsed tunduvalt teadlikemateks kuulajateks, kuna mängu tulevad tugevamalt eakaaslaste muusikaeelistused ja erinevad sotsiaalsed hierarhiad. Mõne populaarse grupiliidri muusikamaitse võib hakata mõjutama teiste laste eelistusi üllatavalt tugevalt lån på dagen.

Teismeiga (14-19)

Teismelised ja muusikad käivad praktiliselt käsikäes. Teismeiga tähendab enda eelistuste ja uskumuste leidmise aega, mistõttu võib toimuda muusika poole pealt päris palju eksperimenteerimist. Üks põhilisemaid asju teismeliste ja muusika omavahelise suhte juures on eneseväljendus ning muusika kaudu identiteetide loomine. Seejuures on identiteediloome juures oluline mitte ainult isikliku “mina” loomine, vaid ka kuuluvustunde arendamine ja eakaaslastega ühiste huvide põhjal grupeerumine. Paljud lapsevanemad omavad kogemusi puberteediealiste lastega, kes ootamatult koju tulles näitavad uut soengut või tavapäratut rõivastust. Selliste äkiliste muutuste taga on tihti just nimelt muutunud muusikamaitse. Teismelisi muusikafänne iseloomustab suur muusika žanriline variatiivsus, kuna toimub pidev katsetamine ja loominguliste piiride kompamine. Pealegi jälgivad puberteediealised täiskasvanutega kõrvutades rohkem trende ja on väga tundlikud selle suhtes, mis on popp ja mis seda sugugi pole. Raskemat sorti muusika kuulamine võib peegeldada teismeeas mässumeelsust, reeglite rikkumist ja muid inimese arenguga kaasas käivaid nähtusi.

Täiskasvanuiga (20-65)

Täiskasvanuks saades on teismeliste mässumeelsus ja katsetamine kadunud ning mõned inimesed on muusika juurde rohkem jäänud kui teised. Mõningad ühiskonnaliikmed leiavad end melomaani staatusest: neile meeldib muusika sedavõrd palju, et nad on kursis kõige pisemate nüanssidega. Seeläbi saavad nad teadlikuks muusikamaailmast viisidel, mida paljud meist ei oskaks uneski näha. Tavalistel inimestel on lihtsalt välja kujunenud lemmikžanrid ja artistid, jättes nende kõrvale siiski ruumi spontaanseteks avastusteks. Erinevalt lastest ja teismelistest ei pruugi täiskasvanud enam sellisel määral maailma muusika kaudu avastada (väikelapsed) või piire kombata (teismelised). Sellegipoolest jätkub vähemalt 20ndates uute asjade avastamine ja nii mõnedki noored täiskasvanud võivad kardinaalselt oma muusikamaitset enne 30ndaid eluaastaid muuta. Täiskasvanud kogevad kindlasti oma elu teisel poolel, kuidas nende nooruses populaarsust kogunud bändid ja lauljad hakkavad oma senist menu kaotama. Või juhtub hoopistükkis midagi üllatavat ja mõni noorusaegne lavade lemmik teeb ootamatu läbilöögi teist korda oma karjääri jooksul. Kui kellelgi on lapsi, siis toimub oma senise muusikamaitse lahti mõtestamine oma järeltulijate eelistuste taustal.

Pensioniiga (65+)

Pensionile jäädes muutuvad inimesed vähem spontaansemaks, kuna tervis pole enam endine ja sotsiaalne sidevõrgustik on hakanud lagunema. Leidub aktiivseid pensionäre, kes otsivad jätkuvalt uusi kogemusi, kuid need on tunduvas vähemuses – LaanMe.no. Mõned uuringud on näidanud, et tavainimeste hulgas väheneb vananedes muusika kuulamise päevane määr tunduvalt. Seevastu ei saa väita sama terve elu muusikalainel elanud melomaanide kohta. Neil on nüüd vanaduses veelgi rohkem aega pühenduda oma meelistegevusele – muusika kuulamisele. Kõige harvem juhtub aga seda, et keegi oma vanaduses hakkab käituma nagu teismeline muusikakuulaja, avastades enda jaoks meeldiva subkultuuri ja pühendudes ühistele kohtumistele ning muusika otsekui religioosselt kuulamisele.

Miks proovida muusikateraapiat?

Muusika- ja heliteraapia on üks erinevate terapeutiliste meetodite kasvavaid harusid. Suur osa eestlasi võib küll kõikvõimalike teraapiate suhtes umbusklikult meelestatud olla, kuid praktiliste kogemuste näol pole vist mitte keegi muusikateraapia vastu prestamos en linea. Arvestavav hulk inimesi kasutab muusikat terapeutilises võtmes täiesti enda teadmata. Pärast pikka ja rasket töö- või koolipäeva heidetakse voodile pikali, pannakse kõrvaklapid pähe ja sukeldutakse võnkuvate helide maailma. Taoline tegevus on täiesti legitiimne viis, kuidas heliteraapiat kogeda. Siiski on olemas teisigi viise.

Professionaalsed heliterapeudid ei keskendu ainult heliteraapia tavalistele omadustele ja võtetele. Sessioonide käigus proovitakse mõista, mis toimub inimese alateadvuses. Heliterapeudid keskenduvad negatiivsetele vibratsioonidele prestamos personales rapidos, mis on inimkeha enda alla haaranud ja mis oma tegevuse käigus mõjutavad negatiivselt nii mõtteid kui tegusid. Nende negatiivse laenguga võngete tulemusel võib elukvaliteet oluliselt langeda ja inimene võib isegi erinevatesse kroonilistesse haigustesse haigestuda. See on kõvasti kõrgem tase lihtsalt vabal ajal lõõgastuseks muusika kuulamisest. Heliteraapiat saab läbi viia ainult professionaalne terapeut, kes teab täpselt, mida oma oskustega on võimalik iga indiviidi jaoks korda saata.

Muusikateraapia keskendub enamjaolt kindlate vibratsioonide asemel laiemalt muusika mõjule inimorganismi suhtes. Muusikal on erakordne võime mõjutada meie emotsioone ja heaolu. Öeldakse, et meie aju on justkui muusikast niivõrd lummatud, et terved suured protsessid võivad hakata õigesti ajastatud muusika toimel teistmoodi tööle. Hea näide sellest on klassikaline muusika prestamos sin buro. Klassikalise muusika austajatel hakkab oma lemmikpalade kuulmisel tööle korraga mitmed ajutegevust suunavad närvikeskused: emotsionaalsed ja õppimisega seotud keskused on eriti tugevalt aktiveeritud. Seetõttu võivad klassikalise muusika sessioonid õigete inimeste puhul viia selleni, et teraapia käigus paraneb tähelepanu ja pärast terapeutiliste meetodite rakendamist on võimalik efektiivsemalt õppetööd teha.

Aga kui ei soovi terapeudi juurde minna või selleks pole lihtsalt piisavalt raha? Üks viis muusikateraapia tegemiseks kodustes tingimustes on võimalikult rahustavate muusikapalade leidmine ja nende kuulamine pikema aja vältel. Siinkohal peame pikema aja mõiste silmas vähemalt poole tunni pikkust ajalist kestvust, kuna lühema aja puhul ei pruugi muusikapala kuulamise toime närvisüsteemile piisavalt optimaalse mõjuga olla. Mitme tunni pikkused seansid võivad aga kehvasti lõppeda, kuna varem või hiljem käib peas “klõks” ja tähelepanu hakkab tugevalt hajuma. Kui tähelepanu pole enam kindla fookusega, siis hakkab muusikateraapia positiivne mõju küllaga vähenema.

Laste puhul on samuti muusika terapeutilise toimega. Lastega koos tasub kuulata klassikalist muusikati või igihaljaid lastelaule. Peale selle võib ka koos laulda, kuna see toob kõigile hea tuju ja aktiveerib iidsed neuroloogilised ajurakkude mustrid. Kunagisel ajal koguneti ümber lõkke või suure külatule, et laulda koos laule, mängida trummi ja tekitada võimas ühtne tunne. Suur osa tolleaegsest emotsionaalsest reaalsusest on tänaseks päevaks ajaloo hammasrataste vahele jäänud, kuid evolutsiooniga tegelevad teadlased on kindlaks teinud, et meie ajudes on jätkuvalt see sügavalt muusikaga ühendumise võime veel alles. Kindlasti tasub seda oma lastes arendada musikaalse teraapia kaudu, kuna iialgi ei või kindel olla, mil sellega tegelemine võib lapses ootamatult positiivse muusikatalendi välja tuua. Alati võib katsetada!

Kokkuvõttes on heliteraapia saadaval põhiliselt professionaalsete heliterapeutide kaudu, kuid muusikapõhist teraapiat on võimalik lisaks väljaõppinud terapeutidele ka kodustes tingimustes proovida. Seejuures tasub meeles pidada, et ise korraldatud musikaalsed sessioonid ei pruugi sugugi nii mõjusad olla, kui ametlikus kohas kogetud teraapiad ja kursused.

Trenni pleilistide koostamise ABC

Inimesed jagunevad trenni-muusika suhte osas kahte leeri. Esimesse kuuluvad kõik need, kellele ei sobi absoluutselt treeningu ajal muusika kuulamine, kuna see ajab nende rütmi segamini prestamos rapidos ja alandab trennikvaliteeti tunduval määral. Teisest võib leida inimesed, kes naudivad trenni ajal erinevate pleilistide kuulamist ja nad tunnevad, et muusika annab neile kirjeldamatult palju juurde. Ja see blogipostitus ongi mõeldud just neile viimastele. Järgnevalt uurime, kuidas on mõistlik endale trenni pleiliste koostada, et treening läheks võimalikult sujuvalt ja ilma igasuguste viperusteta.

Mine MP3-mängija abimenüüsse, et teha kindlaks, kuidas on võimalik sisestada BPM (Beats Per Minute ehk löögisagedus minutis) väärtust igale loole manuaalselt. Tavaliselt saab selle numbri väärtuseks olema midagi 50 ja 150 vahepeal creditos rapidos sin papeles, kuigi ka muud väärtused on kindlasti võimalikud. Kui sa ei leia abimaterjalidest vastavat teksti üles, siis kasuta Google otsimootorit, et enda konkreetse tarkvara kohta rohkem teavet saada.

Internetist pead otsima välja, millised on sinu lemmiklugude löögisagedused, et saaksid täpsemalt oma pleilistide kallal tööd tegema hakata. Selleks võib kasutada veebipõhiseid andmebaase või kasutada vastavadi kalkulaatoreid, kuhu tuleb sisestada MP3-faili detailid, mille alusel saab juba täpsemat infot väljastada.

Kui oled ilusti löögisagedused teada saanud, siis sisesta need oma MP3-mängijasse või mobiiliäppi, mis sellega tegeleb. Nüüd on aeg sorteerida oma muusika tempo ehk löögisageduse alusel. Kõige kasulikum on neid muusikapalasid ja helilõike kategoriseerida kümneste löögisageduste kaupa, näiteks 80-90 löögisagedust, 90-100 löögisagedust jne. See hoiab rahulikult su treeningu kiirust ja tempot ilma selleta, et tekiks tohutuid kõikumisi ja siia-sinna liikumisi oma rütmis. Spordieksperdid väidavad, et sellised kõikumised võivad isegi treeningu käigus tekkinud vigastuste saamisele kaasa aidata.

Nüüd on aega grupeeritud löögisageduste põhjal teha vastavad pleilistid. Veendu, et su mobiiltelefonis või MP3-mängijas oleksid need järjestikuses mängimisfaasis. Ja siis edasi ei jäägi midagi muud üle, kui tuleb liikuda välja ja hakata trenni tegema. Tublit higistamist teile!

Heliloojaks olemise võluv kunst

Kas oled kunagi lootnud sellele, et sinust võiks ühel päeval helilooja saada? Tänasel päeval saadaval olevate võimaluste juures ei peaks see sugugi mingiks soovunelmaks muutuma. Tegelikult on meie ümber nii palju erinevaid kursusi, õpikuid ja koolitusi pikalaina, et heliloojaks olemise kunst ei peaks mitte kellelegi kättesaamatuks osutuma. Nüüd aga vaatamegi lähemalt, kuidas on võimalik praktiliste sammudega pihta hakata!

Kui tunned, et koolituste rahast jääb natuke puudu, siis asendamatu viis kiireks rahasüstiks on kiirlaenud. Kiirlaenud on mugav moodus lisaraha saamiseks. Enne kiirlaenu võtmist tee kindlaks, et sul on piisavalt ressursse raha tagasi maksmiseks. Kui see ongi nii, siis ei tasu kiirlaenu võtmisega oodata: oma unistused tuleb ellu viia!

Mine kursustele või koolitustele

Kui sa ei mängi veel ühtki pilli, siis nüüd on viimane aeg seda alustada. Pilli mängimine on oluline eeldus heliloojaks saamise juures. See aitab paremini mõista iga üksiku pilli toimimist ja heliloojana pead sa isegi laiemalt mõtlema: eesmärk on saada lai valik erinevaid pille omavahel harmoneeruma, nii et see viiks kuulaja otse seitsmendasse taevasse pikavippi ilman luottotietoja. Sa ei pea hakkama igal juhul klaverit õppima, kuigi tegu on üsna tavapärase viisiga alustamaks heliloome õpinguid. Nii mõnedki heliloojad on hakanud hoopis alguses õppima kitarri, oboed, flööti või trumme. Jah, isegi trumme! Seetõttu pole tähtis nii väga konkreetne pill, vaid see, millisel moel sa oskad selle pilli kasutamist laiemasse loomingusse asetada ja õppe käigus tekkinud õppetunde tulevikus rakendada.

Õpi kuulama

Musikaalne kuulmine on üks asi, mis tuleb tugevalt kaasa sellega, kas sulle on antud head geenid või mitte. Kuid kohe kindlasti pole geenid ainuke faktor, mis lõplike oskuste juures rolli mängima hakkab. Musikaalset kuulmist on võimalik treenida. Piinlikult täpse, allaandmatu ja detailidesse laskuva treeninguga! Maailmas leidub tõsiselt vahvaid õpetajad, kes oskavad treenida kuni viimse noodini oma õpilaste kõrvu, et neist saaksid eriliselt võimsad muusikagurud, kes hakkavad isegi Andre Lloyd Webberile palju konkurentsi pakkuma.

Tee endale heliredel selgeks

Kas mäletad veel põhikoolist heliredelit ja noodistikku? Kui mitte, siis on vaja need kohe-kohe endale selgeks teha, kuna ilma nende põhjaliku tundmiseta on peaaegu võimatu muusikat komponeerima hakata. Toome siinkohal paralleeli matemaatikaga. Sul pole võimalik enne hakata konkreetseid tehteid lahendama, kui sa pole ära õppinud, mis on numbrid ja millistel alustel üldse liitmine-lahutamine ning korrutamine-jagamine toimib. Täpselt sama on muusika ja heliloomega. Kui jätad õppimata nii tähtsad alused, siis kukub kogu õppimise plaan kokku, kuivõrd selle õppe vundament on nii nõrk.

Ootamatud viisid, kuidas muusikat mõista

Selles blogipostituses teeme väikese ülevaate ootamatutest viisidest imprumut rapid, kuidas on võimalik muusikat lahti mõtestada.

Muusika on … ühtsus!

Kõik inimesed kuulavad maailmas credit rapid fara acte mingit muusikat ja kui eriti lüüriliseks minna, siis kuuleme muusikat isegi metsas jalutades: linnud loovad kauneid meloodiaid, mis kütkestavad ka kõige loodusekaugemaid inimesi. Samas näeme seda meie enda riigi laulupidude pealt, kuidas muusika, laulud ja tantsud võivad koheselt nii suurt hulka inimesi kokku tuua ja neile täiesti uue hingamise anda.

Muusika on … religioon!

Jah, nii mõnegi isiku jaoks on muusika nagu usk, mis on joovastav ja võtab täiesti üle. See on religioon, sest me käime kirikus (plaadipoes), jumalateenistusel (kontserdil) ja loeme igapäevaselt piiblit (kuulame muusikat arvutist). Ja me usume alati, et muusika võib meie tuju heaks teha või mingil moel meie emotsioonidega ühtesse astuda. Me usume muusikasse!

Muusika on … teraapia!

Nii paljudele inimestele mõjub muusika terapeutiliselt. Kui kuulame üksi muusikat, siis saame ülejäänud maailmas hetkeks välja lülitada ja keskenduda isiklikele tunnetele ning emotsioonidele. Niisugune kogemus on rikastav ja annab meie elu nägemisele uusi perspektiive, mida ilma kõrvus kõmisevate laulude ei osanukski näha.

Muusika on … universaalne keel!

Kõik rahvad ja kultuurid on ühel või teisel moel muusikat teinud. Alates primitiivsetest kõlapillidest ja nende mürtsutamistest lõkke ääres, kuni tänapäevase poplugude ja megakontsertideni välja. Kõik mõistavad muusika keelt ja nii mõnedki inimesed on andnud sellele sõrme ning muusika on võtnud terve keha.

Muusika on … nauding!

Mõnusad rütmid, keelpillide plinistamine ja mahedad vokaalid – kellele ei mõjuks muusika kuulamine nauditavalt? See on päris haruldane nähtus, kui inimese emotsionaalset seisundit muusika mitte mingil moel ei mõjuta. Teadlased on seda uurinud ja tulnud välja isegi väidetega, et psühhopaatlike kalduvustega inimesed kipuvad muusikaga mitte suhestuma.

14 parimat ütlust muusika kohta

Ajaloos on öeldud väga palju nutikaid asju muusika ja selle kuulamise kohta. Järgnevalt teeme pisikese ülevaate kõige parematest ütlustest muusika kohta!

1. ütlus
Muusika väljendab seda, mida ei saa öelda, kuid mille peale ei saa vaikima jääda.

2. ütlus
Muusika pole see, mida ma teen, vaid kes ma olen.

3. ütlus
Heal muusikal pole “parim enne” kuupäeva.

4. ütlus
Muusika võib muuta maailma, kuna see võib muuta inimesi.

5. ütlus
Maakeral on muusika neile, kes oskavad kuulata.

6. ütlus
Muusika on kunst, mis läheb kõrvadest sisse ja leiab otsetee südamesse.

7. ütlus
Muusika annab universumile hinge, tiivad mõistusele, lennu kujutlusvõimele ja elu kõigele.

8. ütlus
Minu jaoks ei saa ühte päeva ka mööduda ilma muusika kuulamiseta: see on minu hing!

9. ütlus
Inimesed on nagu muusika. Mõned räägivad tõde ja teised on lihtsalt müra.

10. ütlus
Iga lemmiku muusikapala taga on rääkimata lugu.

11. ütlus
Muusika muudab mind tugevamaks inimeseks, sest see on hinge keel!

12. ütlus
Sinu süda on lihtsalt noodikäimar sinu elu laulu jaoks.

13. ütlus
Ilma muusikata oleks elu täielik viga.

14. ütlus
Kui sõnad haihtuvad, siis muusika räägib meiega.

Kuidas paremaks muusika kuulajaks saada?

Kas üldse on võimalik saada paremaks kuulajaks? Jah, vestlustes ja suhetes küll, aga paljud ahhetavad, kui saavad teada, et muusikatki on võimalik paremini kuulama hakata. “Hähh, selline asi pole võimalik,” heituvad paljud inimesed üle maailma, kui kuulevad, et muusikat saab paremini tajuda või seda mugavamalt igapäevasesse elusse integreerida. Selles blogipostituses anname teile võimalikult praktilisi näpunäiteid, mille abil on võimalik muutuda edukamaks muusika nautlejaks ja seeläbi rikastada nii enda kui oma kaaslaste argipäevast elu.

Proovi leida uut muusikat

Uue muusika leidmine on oluline, sest see rikastab artistide repertuaari, mida igapäevaselt võiksid kuulata. Kui kuulad rohkem erinevaid žanre ja muusikuid, siis peatselt mõistad, et aju on nagu muskel, mille treenimine teeb sind tugevamaks. Aja möödudes saad aru, et võimekama mõistusega saab senisest rohkem muusikalisi žanre nautida. Aga kuidas leida uut muusikat? Üks hea viis on minna YouTube interneti keskkonda ja lihtsalt ringi vaadata. Proovi kuulata muusikapalasid, millel on vähem kui 10 000 vaatamist. Suurema tõenäosusega on tegu vähetuntud või eksperimentaalsemate bändidega, kelle viljeletud muusika vajab pigem teravdatud kõrvu ja muusikalist kuulmist. Pealegi võid hakata küsima sõpradeltki uue muusika kohta. Milliseid uusi bände on nemad viimasel ajal kuulanud? Kas need on head? Kui neile see sobib, siis hakka kindlasti samu bände kuulama, mida nemadki. Muusika on väga ühendav tegevus ja see toob kõigile palju rõõmu.

Kasuta muusikaäppe

Tänaseks päevaks on loodud niivõrd palju erinevaid muusikaäppe. Neid saab kasutada väga paljudeks erinevateks otstarveteks. Näiteks on võimalik heli laskmise järgi lasta aplikatsioonil ära tunda, mis looga on tegemist, kui sul endal see mitte kuidagi ei meenu. Samuti võid kasutada teisi äppe, et kuulata piiramatul hulgal muusikat. Seejuures pead võib-olla ainult ühte asja tegema, milleks on mõningate reklaamide kuulamine muusikalugude vahele. See on väga hea lahendus, sest äppide abil saab kuulata ka sellist muusikat, mida võib-olla ei pruugi raadiost enam tullagi. Näiteks kuuluvad nende muusikapalade hulka hitid, mis olid populaarsed paarkümmend aastat tagasi, kuid mida tänapäeval enam ükski raadiojaam ei soovi oma kuulajatele lasta. Suurem osa muusikaäppe on tasuta, kuid mõnikord saad maksta eraldi tasu premium ehk kõrgema taseme versiooni eest. Kui arvad, et see võib midagi olla, mis sulle meeldib, siis külasta Androidi või iPhone jaoks suunatud e-keskkondi, mille kaudu saab endale aplikatsioone alla laadida.

Käi hästi palju kontserditel

Üks asi on kuulata oma lemmikuid artiste kõrvaklappidega või arvuti kõlaritest, kuid täiesti teine teema on minna live-kontserdile, mis võtab jalust nõrgaks ja annab pikaks ajaks korraliku energialaengu. Keerulisem on käia tuntud välismaiste artistide esinemistel, kuna need leiavad üldjuhul aset ainult maailma suurlinnades. Eestisse sattuvad ülemaailmsed tipud harvem, kuigi selle juures on erandeid olnud nagu Tina Turner, Queen, Robbie Williams ja teised menubändid või -muusikud. Igatahes on meil Eestiski toredaid ja populaarseid bände, kes korraldavad tihemini kontserdeid. Nende hulgas on Terminaator, Smilers ja teised rahva lemmikud, kes on nii mõnegi igihalja kodumaise poplauluga välja tulnud.

Kuula hoolikat … isegi väga hoolikalt

Proovi jälgida, kuidas on seotud konkreetsed muusikapalad ja sinu enda emotsioonid. Millised lood tekitavad sinus päikeselise suvepäeva tunde? Millised laulud meenutavad pigem külma talveõhtut jäise õhu ja lootusetu atmosfääriga? Kõikidel lugudel on mingi emotsionaalne kiht juures, mida kuulates on võimalik iseenda kohta rohkem juurde õppida. Ega ilmaasjata ei kasutata muusikat isegi terapeutiliselt.

Enim müüdud albumid läbi aegade

Oled sa kunagi plaadipoes ringi jalutades mõelnud, et ikkagi millised albumid nendest klassikutest on tegelikult läbi aegade kõige müüdumad? Tinglikult võib jagada hitte kaheks: ühed on need, mis on jooksvalt pikemat aega müügihitid, aga pikema aja möödudes on pigem kustuvad tähed, kuid teised on jällegi tõelised aegumatud hitid. Kuidas neil kahel vahet teha? Tuleb lihtsalt sukelduda albumite edetabelite ajalukku ja lükata kokku kõikide aegade müügitulemused, et saada silme ette parem ning täielikum pilt jooksvatest arengutest. Käesolevas blogipostituses teemegi mõnusa ülevaate sellest, millised on enim müüdud albumid maailmas läbi kõigi aegade.

Pink Floyd: The Wall
Kui palju müüdud? 23 miljonit ühikut

Miks nii edukas? Pink Floydilt oli see juba ühteistkümnes stuudioalbum ja bänd oli selleks ajaks garneerinud maailmas suurema populaarsuse, kuna nad tegid tõeliselt head muusikat, mis sütitas isegi sotsiaalseid liikumisi ja ohtralt fänniklubisid. See album tuli välja 30. novembril 1979. aastal, seejuures andis Ameerikas selle välja Columbia Records ja Suurbritannias Harvest Records. Albumist sai 1980ndate aastate üks kõige müüdumaid audiokogumikke. 1982. aastal tehti sellest inspireerituna isegi täispikk film. Ära vajab mainimist kindlasti see, et 2003. aastal tegi menuajakiri Rolling Stone ülevaate 500 kõige paremast albumist läbi aegade. Mitte sugugi üllatusena panid nad The Wall lausa 87. kohale. Arvestades, et nende albumite hulgas oli tõelisi pärle, siis on see väga suur tunnustus. Melomaanid rõhutavad alati, et suur läbimüük ei tähenda veel seda, et muusikat kuulavate ekspertide hinnangul oleks tegu hea audioteosega.

Led Zeppelin: Led Zeppelin IV
Kui palju müüdud? 23 miljonit ühikut (ümardatult)

Miks nii edukas? Nagu nimest võib arvata, siis tegu oli bändi Led Zeppelin neljanda stuudioalbumiga. See lasti välja 8. novembril 1971. aastal ja see oli produtseeritud kitarrist Jimmy Page’i poolt. Põhiline salvestusaeg toimus pool aastat enne hiti välja laskmist. Peab tõdema, et nende kolmas stuudioalbum sai kriitikutelt leiget tagasisidet. Page otsustas, et nende neljas album peaks tulema täiesti ilma nimeta. Sellepärast ongi sellele viidatuid kui Led Zeppelin “neljale”, kuna tegelikult puudub sellel ametlik nimi. Ühed parimad ja tuntumad bändi laulud on selle albumi peal, muuhulgas Black Dog, Rock and Roll, Going to California ja muidugi täielikult igihaljas Stairway to Heaven.

Eagles: Their Greatest Hits (1971-1975)
Kui palju müüdud? 29 miljonit ühikut

Miks nii edukas? Tegu on bändi Eagles esimese kompilatsioonilise albumiga, mis tulistati trükisoojana välja 1976. aastal. Selles albumis on lai valik laule, mis pärinevad bändi esimesest neljast albumist. See on üks kõige paremini müüdud albumeid 20. sajandil Ameerika Ühendriikides. Ainult üks laulja on suutnud selle albumi müügiedu ületada ja kriitikud ütlevad, et seegi oli väga napikas, sest kui oleks tähtede seis kasvõi natukene teistsugune olnud, siis poleks keegi suutnud Eaglesi tohutut menu teisele kohale lükata. Kriitikute vastuvõtt oli sellele albumile palav ja see on saanud tervelt 29 korda plaatinumi taseme tunnustuse, mida saavad ainul kõige suurema müügihiti tunnustega albumid ja singlid.

Michael Jackson: Thriller
Kui palju müüdud? 32 miljonit ühikut

Miks nii edukas? Thriller on Michael Jacksoni kuues stuudioalbum, mille anti välja 30. novembril 1982. aastal. Seda on tõesti väga-väga palju kord müüdud, mis võib tunduda isegi kõige suurematele ja kirglikematele Michael Jacksoni austajatele üllatav. Tegelikult pole siin midagi raputavat, sest tegu on tõesti vapustavalt hea lauljaga, kes juhtus olema õigel ajal õiges kohas. Jackson tegi hiljem küll nahavärvi muutuse, kuid ega siis nahavärv ei laula, vaid ikkagi võimekad häälepaelad paiskavad õhku kõrvu paitavaid vibratsioone. Ja neid vibratsioone tundsid kümned miljonid inimesed, kuna see album sai 32-kordseks plaatinum taseme albumiks, kuna seda oli ostetud vähemalt 32 miljonit korda. See on läbi aegade kõige müüdum album ja kriitikud ning melomaanid ennustavad, et mitte keegi ei hakka seda rekordit enam mitte kunagi ületama. Muusikamaailm on lihtsalt tänaseks nii palju muutunud, et seda pole võimalik korrata. Piraatlus on purustanud paljude lauljate lootuse hästi palju albumeid või singleid müüa.

Muusika kollektsioneerimise ABC

Vanal ajal kogusid inimesed vinüülplaate ja sellest natuke hilisemal ajal on hakatud CD-plaate kollektsioneerima. Tänapäeval tunduvad mõlemad tegevused üsna iganenud, sest nüüdsel ajal tõmmatakse muusika internetist alla või pääsetakse muusikapaladele ligi erinevate mobiilsete aplikatsioonide kaudu. Siiski meeldib inimestele koguda ja isegi öeldakse, et maailmas eksisteerib teatavaid koguja-tüüpi inimesi. Neile meeldib ilusaid asju ritta seada, täita kappe põnevate esemetega ja teha palju fotosid (pildistamine on ju samuti kollektsioneerimine, lihtsalt veidi teistsuguses stiilis). Aga kuidas on tänapäeval võimalik enam muusikat koguda? Tegelikult pole ju midagi muutunud ja vanamoeliste asjade tegemine on täiesti vastuvõetav meie ühiskonnas. Pigem jääb küsimuse kaalukauss sinnapoole, et kas on võimalik ka elektrooniliselt muusikat koguda. Kindel jah! Leidub terve Saku Suurhalli täis inimesi Eestis, kes on muusikat hakanud arvutisse koguma ja seda seejärel isiklikele CD-dele kõrvetama hakanud. Mõned vaatavad selliste inimeste poole nagu nad oleksid veidrikud, kui tegelikult on avalik saladus, et nad siiski melomaanid: inimesed, kes on jäägitult pühendunud muusikale ja selle kuulamisele igas võimalikus asukohas. Pealegi meeldib melomaanidele analüüsida muusikat sellisel moel nagu tavalised inimesed ei oskaksi seda teha.

Muusika kollektsioneerimiseks tasub alustada vanavara müüvatest äridest. Muu kraami hulgast võib leida iidseid vinüülplaate või veidike uuemaid laserplaate. Igal juhul ei pruugi need väga kallid olla, sest inimestele ei paku need enam huvi. Ainult hästi haruldasi plaate müüakse suurte rahade eest, aga seda mitte kauplustest, vaid pigem mõnel uhkel oksjonil. Vanakraami kaupluses tasub olla ettevaatlik, et müüja sul nahka üle kõrvade ei tõmbaks. Tee endale enne selgeks, kui palju mingi asja tegelik väärtus on, kuna muul juhul peaksid sa hakkama koha peal mobiilist googeldama. Kindlasti kontrolli koha peal üle, kui vähegi võimalik, kas need plaadid ikka töötavad ja kui head muusikat sealt välja tuleb. Vahel on plaadid rikutud ja see tähendab paratamatult seda, et sinul kui kliendil on õigus nõuda tunduvat hinnaalandust. Kui jätad alandust küsimata, siis saad ise vastu pükse ja konkreetse poe omanik saab rikkamaks.

Kui oled vanakraami müüvast poest leidnud endale sobivaid plaate, siis kileta need plaadid ära, et need ei saaks edasisi kahjustusi. Paljudel inimestel pole õrna aimugi, millisel moel võib õhuniiskus või kõikuv temperatuur teha üks-null erinevate materjalidega. Jättes plaadiümbrised niiskesse ruumi, võid kunagi leida eest täiesti ära hallitanud ja kõdunenud ümbrised. Laserplaatide puhul tuleb jälgida seda, et need ei saaks kriimustada. Mõni tugevam kriimustus võib plaadi täielikult ära rikkuda ja korralikult katki teha. Alati kontrolli plaatide juures seda, kas need ikkagi töötavad jooksvalt ka siis, kui need on juba pikemat aega kodus olnud. Inimestel on kogemusi olnud sellega, et ostavad poest töötava plaadi, ent valede hoiustamise tingimuste tõttu on need plaadid lihtsalt katki läinud ja lakanud töötamast.

Muusika kollektsioneerimise juures on tähtis tegevus teistega jagamine ja päeviku pidamine. Kui räägid teistega oma kogumisalastest saavutustest, siis võid sellega teisigi innustada ja ise vastutasuks uut inspiratsiooni saada. Päeviku pidamine on hädavajalik selleks, et saaksid hoida pidevat ülevaadet oma kogumikest ja vajaduse korral osta kiiresti plaate juurde, kui selleks peaks vajadus tekkima. Näiteks on sul olemas ühe plaadikogumiku kõik plaanid, kui üks ainuke välja arvata, ja internetis liigub ringi kuulutus, kus keegi tahab endale terve kogumiku kalli raha eest ära osta. Siis pead kindlasti hankima endale koheselt puuduoleva eksemplari, et saaksid kasuliku äritehingu lõplikult ära sõlmida.

Muide, leidub neidki, kes ei ole nõus kunagi ühtki oma kogutud plaati või teost maha müüma. Kindlasti tee endale kohe alguses selgeks, millist tüüpi kollektsioneerija sina hakkad olema. Alguses ära otsustades on sul hiljem vähem stressi, sest sa ei pea hakkama halama: “Kas ma nüüd ikka müün selle albumi ära või mitte? Oeh, mida iganes ma küll teha võiksin!”. Selline halamine tekitab stressi ja võib pike peale terviselegi halvasti mõjuma hakata. Kui oled endale kohe mängureeglid selgeks teinud, siis ei tule hiljem enam mingeid halbu üllatusi. Pakkumiste tulekul saad lihtsalt kindla “ei” öelda või koheselt tingima hakata, et garanteerida endale kõige kasulikum tehing.